Kõrvalekalduvat nähtust peetakse eraldiseisvaks diskursuseks, see milles teda aga vaadeldakse või analüüsitakse on aga ikka seesama diskursus, mis ta esialgu endast eraldas. See võiks kaudselt vastavuses olla omailma teooriaga ja Uexkülli funktsiooni ringiga, kus välise mõistmiseks, me dekodeerime selle sisemiseks ja seejärel vastame ümberkodeerituna selle välisesse tagasi. Semiootiline äratundmine võiks lühidalt olla kattuvate semiosfääride ära kasutamine kommunikatsiooniaktis. Süsteem ehk diskursus, mis arvab end äratundvat teist diskursust toob selle enda diskursuse välja ja püüab seekaudu mõista ja mõnes mõttes allutada seda enesele. Samuti strukturalistlikud lähenemised Saussure ja Lotman. Sisemine kommunikatsioon ja teise järgi enda äratundmine, enda identiteedi määramine. 3. Diskursuse välised eristuse erinevad strateegiad: tõetahe. Kuidas mõistate ja miks arvab et tõetahe ja tõde on esmapilgul vastanduvad nähtused. Kuidas
Mõiste traditsioonilised, kitsamad tähenduspiirid nihkuvad. Keel kui rändav mõiste Keele mõiste semiootikas Keel on mistahes märgisüsteem. Visuaalne, verbaalne, lõhn, värvid... Keel (semiootiliselt) kui organisatsiooni looja ja organisatsioon kui keel (sellisel kujul küsimus ei tule) Üldtuntud organisatsiooni näitel kuidas märgisüsteeme kasutatakse. Miks on mistahes kommunikatsiooniakt semiootiline fenomen? Põhjus on selles, et mis tahes sõnum, mida kommunikatsiooniaktis edastatakse, on alati märkide poolt vahendatud ja pakub semiootikule huvi just oma märgilisuse tõttu. Isiklik kommunikatsioon, massikommunikatsioon, autokommunikatsioon. (Massikommunikatsioon on enamasti vahendatud, suunatud massidele ja umbisikuline; saatja ei tea kunagi päris täpselt, kes on vastuvõtja. Iga massikommunikatsiooni aktiga kaasneb paratamatult möödalaskmine (sõnum jõuab
kontoris asuva teadetetahvli asemel jagada infot e-posti või telefoni teel. >> üleminek ühelt teisele eeldab, et infoliikumine kerkib organisatsioonis probleemina üles ning ühisarutelu tulemusena jõutakse sobivamate vahendite juurde. Luhmanni arvates on kestlikud vaid sellised süsteemid, mis suudavad muutuda (2007). ahelkommunikatsioon pidev kommunikatsioon, mis tagab muutumisvõime Luhmanni järgi on kommunikatsiooniaktis määrav vastuvõtja roll: alles siis, kui vastuvõtja tõlgendab kommunikaatori tegevust tähendusliku sõnumi edastamisena, on tegemist kommunikatsiooniga. Igale kommunikatsiooniaktile peab järgnema uus nii on pandud alus sotsiaalsele süsteemile. Luhmann: Massimeedia loob teatava taustareaalsuse, millest saab lähtuda, erineda ja mille taustal saab tulla välja oma personaalsete arvamuste, tulevikuhinnangute, eelistuste ja muu sellisega
vasturääkimine, teemavahetus, lause lõpetamata jätmine, stampide kasutamine) - Mingisuguse sümptomi kasutamine, et vältida suhtlemist – tihti kasutatakse läheduse-kauguse reguleerimiseks (nt väsimuse/peavalu väitmine vahekorra vältimiseks). Sümptom on selge komm nähtus, mis peab sellele, kellele näidatakse, andma kindla sõnumi suhtlemise kohta. 2. Igas kommunikatsiooniaktis võib eristada kahte tasandit: - Sisutasand – see, millest räägitakse - Suhtetasand – see, kuidas räägitakse Need eksisteerivad alati koos, mitte kunagi ei ole need lahus. Suhet määratletakse kolmel tasandil: (defineerin, kuidas) mina, (defineerin, kuidas) sina, omavaheline suhe. Alati kedagi kõnetades loome suhtemääratluse. Tegemist on alati enese, teise ja omavahelise suhte määratlusega
Strukturalism on katse muuta humanitaarteadused täppisteaduslikumaks. Binaarsed opositsioonid on universaalsed. Ajupoolkerade ülesanded on seotud binaarsusega. Binaarsed opositsioonid võivad olla nii polaarsed (vastandus, mis on üles ehitatud kindla tunnuse olemasolule või puudusele) kui ka graduaalsed (olemas on tunnuse suurem /väiksem määr). Jakobson: igasugune kommunikatiivne akt on taandatav binaarsetele opositsioonidele. Igas kommunikatsiooniaktis on 3 osalejat: 1) autor (adressant), 2)kuulaja (adressaat) 3) 3. isik, see, kellest räägitakse. Levi-Strauss näitas, et igasugune mütoloogiline süsteem on taandatav paaridele. Müüt koosneb müteemidest, nt mees/naine, märg/kuiv. Müüdi struktuur on tegelikult ternaarne, 3. element tasakaalustab kahte poolust. Maa ja taeva vahel on katus või korsten. Müüdiahelaid korrastavad erinevad geograafilised koodid. Telg: ida-lääs;
annaabi.ee 
