1984-1989 õppis Kuldre 9-klassilises koolis. 1989-1992 õppis Antsla Keskkoolis. 1993-1994 viibis sõjaväeteenistuses. Kirjutas esimese luuletuse 17. november, 1989. aastal. Eraelu 2 poega, Verner (7) ja Herbert (9). Töötas postiljonina. Meeldivad "jooksufilmid, kus jooksjaid ei tulistata". Esimene luuletus Valmis 15. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar aastasena. Nina otsas higitilk Kannab nime "Miks Kangest töötamisest vist me ei jõudnud Ei see on vaid puskarist... kommunismini?". Mäletab seda siiani peast. Luuletusi: ERKI NOOL IMELISED ATLEEDID kui ma oleks Erki Nool naised on nii imelised võidaks kõiki igal pool harrastades odaviset aga ma ei ole Erki laias kaares lendab oda
Mõisted Kolonialism on poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar Pariisi kommuun Tööliste poolt moodustatud Pariisi ja selle ümbruskonna revolutsiooniline valitsus Viktoriaanlik ajastu oli kuninganna Victoria valitsusaeg Ametiühing on on ühingud kuhu ühinesid oskustöölised Tööerakond on lihttööliste poolt loodud erakond Briti impeerium on Inglismaa ja tema kolooniad Dominioon omavalitsusega alad Isolatsionism eraldumise ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas Rassism maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust
"Liivatee imepeen seeme" (2005) "Minu jonn" (2006) "Kuuseebu. Valitud jõululuuletusi läbi aegade" (2006) "Tahaksin olla autobuss" (2008) "Contra aastahing 2010" (2009) "Poiste aabits" (2010) Luulele iseloomulikud jooned Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Esimene luuletus "Miks me ei jõudnud kommunismini?" Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Luuletustest läbikäivad motiivid Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Preemiad 2001. aastal Bernard Kangro kirjanduspreemia kogutud luuletuste "Suusamütsi tutt" eest 2007
klassis juba päris kindlasti. Tegin kooliõpikutes pilte naljakateks ümber ja panin lauludesse roppe sõnu asemele. Nimi tuli Konnula-Connors-Contra - sihukese muundumise teel, hüüdnimed lihtsalt, valisin üh epaljudest endale kirjanikunimeks. Connors oli mu esimeste avaldatud luuletuste all ajalehes Kati klass - st meie klassi ajaleht Aegade jooksul on Margus Konnulal ehk Contral olnud palju hüüdnimesid, mis on enamasti tuletatud tema perekonnanimest: Kommunaar, Konstruktor, Konduktor, Gonzalez de la Vega, Connors, Brown. Contra nimi on tuletatud Connorsist, mille ta valis oma kirjanikunimeks paljude teiste seast. Ega joomine üksi kellestki luuletajat tee. Contra ei joo enam. Kohvi ka mitte. Ütleb, et kohv on mõttetu.Ka esimese sigareti tegi esimese luuletusega ühel ajal. Suitsu pole ta enam teinud juba 40 kuud."Ei usu, et ilma puskarita poleks ma luuletama hakanud. Aga kes teab," jääb ta pisut mõttesse
Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Armastus, inimestevahelised suhted, sport Ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja
Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Armastus, inimestevahelised suhted, sport Ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /.../ Ja nüüd loo lõpetuseks Mõni sõna õpetuseks Kui tahad kommunismi jõuda Ei tohi enne liiga palju nõuda Vaid tuleb tasapisi sinnapoole sõuda Bernard Kangro kirjandusauhinna laureaat (2001) Maalehe ,,Oskari" laureaat huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003) Oskar Lutsu huumoripreemia (2007) Sünkreetiline Contra Contra esinemisel avaldab muljet tema käitumine, liigutused ja
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas.
sest meie elu on üks film suur märul ja selles suurejoonelises mendifilmis kõik on võmmid iseendi silmis ja kuna pole üleüldse pätte ei ole saadagi ju keskitmiskit kätte Margus Konnula veebipäevikust * Keset metsa väike baar baaris istub kommunaar nina otsas higitilk kangest töötamisest vist ei see on vaid puskarist... Contra esimene luuletus ~ 14 ~ Mina ja maailma naba? Lööb mu nahale allergilise lööbe kui ma jälgin kõiki neid amööbe ja ka teisi mõistuseta hingi kes mu ümber sibelevad ringi kellel ehteks
samal aastal on kinnistul sooja koha leidnud ka kompweki- ja sokolaaditööstus, järgmisel aga pesu- ja trikootööstus; 40-ndal aastal ,,Edu" trükikoda, 1952 Mererajooni tööstuskombinaadi puidutööstuse laohoone ja lisaks ka keskkütte- katlamaja, sadulsepa töökoda ning tsehhi kontor; 1982 rajati katlamaja gaasivarustus. Tööstusfunktsioonidena on seal esindatud olnud lisaks veel nahavabrik ning jalatsitööstus (Kommunaar) Eluhoone käekäigu kohta võis mõningast infot leida SAPA registriosakonnast, kus oli tallel inventariseerimisaruandeid ja omandivahetusdokumente eri aegadest. 23. novembril 1940 natsionaliseeriti Selma-Josephine Grünwaldti valduses olnud kahekorruseline pööninguga elumaja ENSV Rahvakomissaride Nõukogu poolt. Taasiseseisvunud Eestis on esimeseks omanikuks märgitud Tallinna Kesklinna Valitsus, väärtuse ning krundi kohta andmed puuduvad. Järgneb korterite erastamine
teab Contra. «Aga kui jalgpalli või isegi korvpalli näitab, siis sellest, kui läti keeles öeldakse, mis seis on, saan ma küllalt hästi aru.» Kaheksakümnendad Ehkki õpilane Konnula riimis aeg-ajalt juba kolmandas-neljandas klassis, hakkas toona Kommunaariks hüütud õppur-nooruk püsivalt luuletama 15aastaselt. 17. novembril 1989 valmis värssteos «Miks me ei jõudnud kommunismi?», mille avaridadeks: «Keset metsa väike baar, baaris istub Kommunaar». Selsamal unustamatul esimese raske pohmelli päeval valmis Konnula sulest ka seletuskiri «Miks ma koolipeol jõin?». Ahjaa, kooliajal tembutas Contra leivaga varastas kooli sööklast leivakontsikuid, mis on kõige parem osa leivast, kord jooksis, süli krõbedat täis, koguni teeneka ajalooõpetaja pikali, ise ei pannud tähelegi. «Ma pidin päris palju leiba varastama, klassis oli palju neid, kes seda hea meelega mugisid, aga keegi ei olnud valmis
annaabi.ee 
