Margaretha Geertruida Zelle ``Mata Hari`` 7.august 1876- 15.oktoober 1917 Elu enne spiooni Sündis mütsitegija tütrena, Hollandis Leeuwardenis. Peale oma vanemate surma abiellus ta sotlasest laevakapteni Rudolph Campbelliga, kellele ta sünnitas ühe tütre ja ühe poja. 1906.aastal nad lahutasid oma abielu, sest Rudolph oli joodik ja peksis oma naist Tütar jäi Matale, kuid poeg suri paar aastat enne lahutust. Peale lahutust läks ta elama Pariisi, kus ta hakkas tantsijaks. Oma kunstnikunimeks valis ta Mata Hari, mis tähendab malai keeles päikest. Ta oli tuntud kurtisaan, kes suhtles tihedalt paljude poliitikute ja sõjaväelastega ja seetõttu sai temast Esimese maailmasõja ajal Saksa salaluure organisatsiooni spioon, nimega H21. Nimelt tahtis Saksamaa saad Matalt infot prantsuse sõjaväe kohta. Elu spioonina Tema tähtsust spioonina on suuresti ülehinnatud,...
Peterson-Särgava jt). Jakob Pärna lastejutud, nt „Lühikesed jutud armsa lastele“, 1873. LIIGILINE VÄLJAARENEMINE 20. SAJANDI ALGUL (1900–1917) Lastesarjade ja -ajakirjade tekkimine, eri kirjandusliikide väljakujunemine (ka lastenäidend). Lasteajakiri Lasteleht, 1901. EKS-i toimetatud seeria „Nooresoo kirjavara“, 1909. K.A.Hindrey piltvärsilood „Pambu-Peedu“, „Seene-Mikk“, „Piripilli-Liisu“, 1906; ka rohkesti kommertslikku pildikirjandust saksa seeriate järgi. K.E.Söödi, Ernst Enno, Reinhold Kamseni jt lasteluule. Jaan Lattiku („Meie noored“, 1907) ja Ansomardi („Lastejutud“, 1911) lasteproosa. August Kitzbergi („Kaval-Ants ja Vanapagan“, 1907; „Kuri kuningatütar“, 1909) jt lastenäidendid Lastekirjandus Eesti Vabariigi ajal, 1918–1940 – küpse kunstitaseme saavutamine Väljaannete mitmekesisus, uued laste- ja noorteajakirjad: Laste Rõõm (1921),
Eesti Naise lugejatele. Tervikuna jäi siiski mulje, et ajakirjanikud olid kirjutanud äraleierdatud teemadel. Mul ei õnnestunud leida ka uut lähenemisnurka. Neid artikleid oli kahte sorti : sellised, mis teevad ennetustööd ( ,,Hoia sünnimärkidel silma peal" ) ja näiteks ,,Töö ja sugu" , mis räägib probleemist mehe ja naise palgasuuruse ebaõigluslikkusest. Valdava osa sisaldab ajakiri kommertslikku poolt ehk reklaame, mille sihtgrupp on naine, kellel on vaja ilutooteid, ravimeid, kodutarbeid, toitu, jooke. Teiselt poolt reklaamitakse ka reisipakette ja teatrietendusi. Ajakirjanikud on kasutanud pigem familiaarset kui ka õpetlikku sõnakasutust. Nad on lugejale kui nõuandjad, kes ei suru midagi vägisi peale. Intevjuudes on küsimused- vastused esitatud lähtuvalt eesti naise uudishimust ja huvist.
mõjutaja terves maailmas möödunud sajandil. Enamus 20 sajandi kuulsamaid rockmuusikuid olid teismelised, kui Elvis komeedina maailma vallutas. Paljud on pidanud vajalikuks Elvise mõjutuste kohta ka midagi isiklikku öelda. Alljärgnev on põgus ülevaade muusikute poolt öeldust, kellest enamus veel praegugi rockimaailmas ilma teevad ning kindlasti teatud mõttes Elvise poolt loodut edasi arendavad. Eric Clapton: " Arvesse võtmata seda kommertslikku prahti, mida ta tegi oma karjääri jooksul tihti, tahan mõelda temast, kui parimast ja hiilgavast teerajajast, kui ta laulis musta muusikat valgete stiilis ja kinkis maailmale midagi tõeliselt originaalset." Buddy Holly: "Ilma Elviseta poleks keegi meist suutnud seda teoks teha." Kriitik Greil Marcus 1992. aastal antud selgitusest artiklile, mille ta kirjutas ajakirjale Rolling Stone Elvise surma puhul 1977. aastal: «Ma ei
" Jim Morrison: "Elvis oli parim, kõige unikaalsem. Ta pani palli veerema. Ta väärib tunnustust." Paul Simon: "Mina võtsin kitarri kätte selleks, et tahtsin saada selliseks nagu Elvis Presley." Paul McCartney: "Iga kord, kui tundisin end halvasti, panin mängima Elvise plaadi ja ma tundsin ennast kohe hästi." Bruce Springsteen: "Laval haaras ta kõike - ta naeris maailma üle ja ta naeris iseenda üle, olles samaaegselt surmtõsine" Eric Clapton: " Arvesse võtmata seda kommertslikku prahti, mida ta tegi oma karjääri jooksul tihti, tahan mõelda temast, kui parimast ja hiilgavast teerajajast, kui ta laulis musta muusikat valgete stiilis ja kinkis maailmale midagi tõeliselt originaalset." Buddy Holly: "Ilma Elviseta poleks keegi meist suutnud seda teoks teha." Kriitik Lester Bangs pärast üht kontserti Las Vegases: «Ta oli ainus meesesineja, kelle puhul ma eales olen tundnud eneses kerkivat seksuaalset reaktsiooni. Kuid see ei olnud tavaline erutus, vaid pigem
Niisiis võetakse romaan ja melodramaatiline käsitlus. Teatri soov imeb endasse naturalistliku romaani. Zola ei inseneerinud oma romaane ise, tahtis säilitada õiguse võtta sõna pärast lavastuse lavale tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesela. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku. Teater tõttas seda ära kasutama. Tegi seda nii nagu tema aru sai. Lõpuks jäi ikkagi Zola lavale alla. Ta oli avanud tee Andre Antoine'le rezissöörile, kes suutis naturalismile anda uue teatri Theatre Libre. Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt, sümbolistid üritasid reaalsust muuta, tõsta tegelikkust kõrgemale tasandile. Anda maailmale tagasi müstika, et kõik oleks salapärane.
Niisiis võetakse romaan ja melodramaatiline käsitlus. Teatri soov imeb endasse naturalistliku romaani. Zola ei inseneerinud oma romaane ise, tahtis säilitada õiguse võtta sõna pärast lavastuse lavale tulekut. Lõppudelõpuks naturalistlik teooria oli kitsas vaatas kitsalt inimesele. Kõike ei saa pärilikkusega ka seletada. Teater taipas, et naturalismis on iva, mis võib köita publiku tähelepanu midagi kommertslikku. Teater tõttas seda ära kasutama. Tegi seda nii nagu tema aru sai. Lõpuks jäi ikkagi Zola lavale alla. Ta oli avanud tee Andre Antoine'le rezissöörile, kes suutis naturalismile anda uue teatri stampidest vaba (lavastajateatri teema, sellest üle ei lähe). Vastukaaluks naturalismile tekib sümbolism. Naturalistid nägid kõike kainelt, sümbolistid üritasid reaalsust muuta, tõsta tegelikkust kõrgemale tasandile. Anda maailmale tagasi müstika, et kõik oleks salapärane
annaabi.ee 
