President: Pál Schmitt, peaminister: Viktor Orbán. Ungari lipp Ungari vapp Ungari komitaadid Ajalugu 9. sajandi lõpus asusid Ungari alale rändkarjakasvatajad ungarlased vürst Árpádi juhtimisel. Ungarlased tegid rüüstretki naabermaadesse, kuni said lüüa 955.a. Lechi lahingus. Vürst István ehk Püha István (997–1001 vürst, 1001–1038 kuningas) võttis vastu ristiusu ja jagas riigi komitaatideks. 14. sajandil kujunes Ungari suurriigiks. 15. sajandil algas võitlus läände pürgivate türklastega, ning 1526.a. said ungarlased Mohácsi lahingus lüüa. Ida-Ungari liideti otseselt Türgiga, Lääne- ja Põhja-Ungari Austriaga. Karpaatide basseini idaosas asetsevast Transilvaaniast sai nimeliselt iseseisev vürstiriik aga praktiliselt Türgile alluv vasall. Aastatel 1683–1699 vallutas Austria kogu Ungari ja riik allutati Habsburgidele täielikult.
killustunud kuni 13. saj lõpuni. Ungari riigi algus Keskaja alguses olid Ungaris vaheldumisi hunnid, gepiidid ja avaarid. 9.sajandi lõpus tungisid Ungari aladele vürst Arpadi (tema järgi ka valitsenud Arpadi dünastia) juhtimisel ungari hõimud. Peamiselt rändkarjakasvatajad. Nad korraldasid laastavaid rüüsteretki mujale Euroopasse, aga said 955. aasdtal Otto I-lt Lechi lahingus lüüa. Istvan I (vürst 997-1001, kuningas 1001-1038) võttis vastu katoliku usu ja jagas riigi komitaatideks. 11.-12. sajandil nõrgendasid paljud pärilustülid Arpadeid. Hoolimata sellest õnnestus neil isegi oma kuningriiki laiendada Transilvaania, Sloveenia ja Horvaatia arvelt. Kuldbulla (1222) suurendas feodaalide võimu ja nõrgendas monarhiat (Andras II ajal). 1301 viimase Arpadi surm, võõrvõim. Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas 1241-1242 toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste, suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid
mõnda aega kuningat, Pastide dünastia jätkub hertsogitega ja Poola on killustunud kuni 13. Sajandi lõpuni. UNGARI RIIGI ALGUS: Keskaja alguses olid Ungaris vaheldumisi hunnid, gepiidid ja avaarid. 9. sajandi lõpus tungisid Ungari aladele vürst Arpadi juhtimisel ungari hõimud. Peamiselt ränkarjakasvatajad. Nad korraldasid laastavaid rüüsteretki mujale Euroopasse, aga said 955. aastal Otto I’lt Lechi lahingus lüüa. Istvan I võttis vastu katoliku usu ja jagas riigi komitaatideks. 11-12 sajandil nõrgendasid paljud pärilustülid Arpadeid. Hoolimata sellest õnnestus neil isegi oma kuningriiki laiendada Transilvaania, Sloveenia ja Horvaatia arvelt. Kuldbulla suurendas feodaalide võimu ja nõrgendas monarhiat. MONGOLITE RÜÜSTERETK IDA-EUROOPAS 1241-1242: Toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste suur sissetung Kesk-Euroopasse. Saksa Ordu kandis selle tõrjumisel raskeid kaotusi. Mongolid tungisid Euroopasse kolme armeega
saj lõpuni. Ungari riigi algus Keskaja alguses olid Ungaris vaheldumisi hunnid, gepiidid ja avaarid. 9.sajandi lõpus tungisid Ungari aladele vürst Arpadi (tema järgi ka valitsenud Arpadi dünastia) juhtimisel ungari hõimud. Peamiselt rändkarjakasvatajad. Nad korraldasid laastavaid rüüsteretki mujale Euroopasse, aga said 955. aasdtal Otto I-lt Lechi lahingus lüüa. Istvan I (vürst 997-1001, kuningas 1001-1038) võttis vastu katoliku usu ja jagas riigi komitaatideks. 11.-12. sajandil nõrgendasid paljud pärilustülid Arpadeid. Hoolimata sellest õnnestus neil isegi oma kuningriiki laiendada Transilvaania, Sloveenia ja Horvaatia arvelt. Kuldbulla (1222) suurendas feodaalide võimu ja nõrgendas monarhiat (Andras II ajal). 1301 viimase Arpadi surm, võõrvõim. Mongolite rüüsteretk Ida-Euroopas 1241-1242 toimus mongolite ja nendega kaasas olnud rahvaste, sh venelaste, suur sissetung Kesk-Euroopasse
rändkarjakasvatajad madjarid ehk ungarlased. Neid juhtis Arpád. Nad rajasid seal oma vürstiriigi ja tegid rüüsteretki Kesk-Euroopasse ja Põhja-Itaaliasse. Pärast kaotust Lechi lahingus (955) muutusid ungarlased tasapisi paikseteks põlluharijateks. Ungari vürstiriiki valitses Arpádi dünastia. Istvan I Püha (valitses 997-1038) Viis lõpuni Ungari riigi rajamise. 1001 krooniti ta kuningaks. 1028 kaotas hõimuvürstide võimu, jaotas riigi komitaatideks (haldusala), mille eesotsas seisid kuninga määratud ispanid e. komitaadi ülemad. Jagas riigi maid alamatele ja kirikutele luues nii Ungaris feodaalkorra Võttis vastu ristiusu ja levitas seda oma rahva seas, selle eest pühitseti ta pühakuks. 1030 lõi tagasi saklaste rünnaku. 1001kuningas-komitaatideks-ispan=komitaadiülem-ristiusuvõttisvastu-pühakuk s Lajos I Suur (1342-1382)Ta oli Anjou dünastiast(valitsesid Napolit), seetõttu oli tal ka Napoli trooni pärimise õigus
annaabi.ee 
