Eesti välispolitsei korralduse täiustamise aluseks oli vabariigi valitsuse 4.novembri 1925.aasta politseiasutuste kujundamise määrus. Politseiasutuste kujundamise määrusega muudeti välispolitsei senist organisatsiooni, kusjuures kriminaal- ja poliitilise politsei korraldus jäi üldjoontes samaks. Välispolitsei 15.ringkonna asemel loodi 8 prefektuuri Raudteede prefektuuri esialgu ei tehtud, küll aga anti raudtee politsei komissarile prefekti õigused. Prefektuuride moodustamisel lähtuti põhimõttest, mille järgi politsei peab olema rahvale hõlpsasti kättesaadav, tööpiirkonnad peavad vastama politseiametnike tegelikule töövõimele ning tuleb tagada politseiasutuste juhitavus. Seejuures võeti arvesse Eesti Vabariigi administratiivjaotust ja väljakujunenud administratiivkeskusi, elanike arvu ja tegevusala politseiprefektuuri tööpiirkonnas , liiklusolusid jt. mõjureid , kindlasti ka riigikassat.
Ta astus Wittenbergi ülikooli 1512. aastal teoloogiadoktor ja piibliteaduse professor. VÕITLUSE ALGUS · Skolastika ja Lutheri vahel, indulgentside müügi pärast. 5 · Paavst Leo X saatis Saksamaale patukaristuskustutuskomissari, volitades teda vabastama inimesi karistusest. Komissarile tuli maksta kindel summa, rikastel rohkem, vaestel vähem. Kuna kiriku varasalves on Kristuse ja pühakute teenete tagavara. · Kõigi pühakute pühal, 31. oktoobril 1517 naelutas Martin Luther Wittenbergi lossikiriku uksele suure plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. L. väitis, et paavst ei saa andestada ühtki patusüüd, vaid võib ainult kinnitada jumala andestust, võimuses on ainult nende karistuste kustutamine, mille ta on ise
Teine liivimaa oma oli ka, aga ei jõudnud konspekteerida... Haldusreformid- Puudutasid linnade omavaltsust, kohut ja politseisüsteemi. Lõhuti keskaegne vana elukorraldus ja seisustevärk. Oluline ol ivallakohtute püsimajäämine seisusliku kohtuna. Rajati mitmeid järelvalveameteid mitmetes eluvaldkondades, eesmärgiks riigivõimu tugevdamine. Need järelvaatajad olid valdavalt venelased. Vallareformid- valdade liitmine ja nende allutamine talruahvaasjade komissarile (ta tegi siis riiklikku järelvalvet talurahva omavalitsustele). Kultuuriline venestamine- Vene keel muudeti asjajamiskeelest linnade omavalitsus, riigi ja kohalike somavalitsustes. Rüütelkonnad ja talurahvaasutused võisid sisemiselt jääda eesti või saksakeelseks, riigiasjadega pidi aga vene keeles suhtlema. Teine oluline arengusuund oli koolide venestamine- see ettevõtmine puudutas ühiskonda kõige laiemalt- kõik koolid viidi õppekeel üle vene keelele
Härra dArtagnan on vaevalt üheksateistkümne või kahekümneaastane noormees, see härra siin on aga vähemalt kolmkümmend. Härra dArtagnan kuulub des Essarts'i kaardiväkke, see härra aga kuulub härra de Treville'i musketäride väeossa. Silmitsege lähemalt univormi, härra komissar, silmitsege univormi.» «See on tõsi,» sosistas komissar, «sula tõsi.» Sel silmapilgul tõmmati uks järsku lahti ja käskjalg, keda saatis Bastille'i väravavaht, ulatas komissarile kirja. «Oh, see õnnetu!» hüüdis komissar. «Kuidas? Mis te ütlesite? Kellest te räägite? Ma loodan, et mitte minu naisest?» «Vastupidi, just temast. Teie olukord läheb üha halvemaks!» «Kuidas nii!» hüüdis meeleheitele viidud kaupmees. «Ütelge mulle, kuidas võib minu olukorda halvendada see, mis minu naine korda saadab sel ajal, kui mina vangis istun?» «Sellepärast, et see, mis ta teeb, on teiega kokkulepitud saatanliku plaani tulemus.»
Pariis esindab üheaegselt kommuuni ja departemangu. Prantsuse kohalik ja regionaalne haldus rajaneb riigihalduse ja omavalitsuse ühitamisel. Riigihaldust teostavad keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud (vabariigi komissarid, alamprefektid jt). Vabariigi komissari nimetab igasse departemangu Ministrite Nõukogu. Regioonis on kõige suurema departemangu vabariigi komissar regiooni komissariks. Kõik kommuuni, departemangu ja regiooni omavalitsusorganite aktid tuleb saata vabariigi komissarile, kes võib need ebaseaduslikkuse motiivil anda edasi halduskohtusse tühistamiseks. Finantskontrolli teostab regionaalne arvekoda. Pariisis esindab riiki korraga kaks isikut vabariigi komissar ja politseiprefekt. Viimase võim laieneb naaberdepartemangudele. Kohaliku omavalitsuse organid Kommuuni juhib munitsipaalvolikogu ja linnapea (meer), kes on täidesaatva võimu organiks ja juhib ka volikogu tööd. Meer esindab ka riiki kohapeal. Departemangu esinduskoguks on generaalvolikogu
annaabi.ee 
