Seltsid 19. sajandil. 1865. Vanemuine. 1866 Estonia. 1870 Tartus Eesti Põllumeeste Selts. 1872 Eesti Kirjameeste Selts, mis kandis hoolt uue kirjaviisi juurutamise ning uute kooliraamatute väljaandmise eest- eesti keele edendamine. Venestamine 19. sajandil. A Aleksander III võimuletulekuga muutus osaliselt keskvalitsuse äärealade poliitika, eesmärgiks sai kogu impeeriumi ühtlustamine. Ametlikus asjaajamises mindi lõplikult üle vene keelele. Maakondades seati ametisse talurahvaasjade komissaarid, kelle põhiline ülesanne oli kontrollida vallavalitsuste ja kohtute tegevust. Nii piirati tuntavalt omavalitsuste tegutsemisvabadust. Levitati ka õigeusku (eriti Sahhovskoi), kelle eestvedamisel ehitati Nevski katedraal ning ehitati Kuremäe nunnaklooster Ida-Virumaale. 1887. aastast oli vene keel sunduslikuks muudetud isegi vallakoolides. Uued õppeprogrammid ei näinud ette kodumaa ajaloo, maateaduse ega kirjanduse õpetamist. Õpilastel tuli koolis
üksus. Departemangu halduskeskust nimetatakse prefektuuriks. Alamdepartemangu halduskeskus on alamprefektuur. Vastavalt konstitutsioonile territoriaalsed võimuorganid: kommuunid, departemangud. meretagused territooriumid. Need võimuorganid valitsevad end vabalt valitud volikogude kaudu. - Kohalike territoriaalsete kollektiivide süsteem on üles ehitatud vastavalt haldusterritoriaalsele jaotusele. - Riigihalduse tasandil on keskvõimu poolt nimetatavad ametnikud ehk komissaarid, kes nimetab ametisse Ministrite Nõukogu ja kõige suurema departemangu komissaar on ka regiooni oma- kontorllib kõiki omavalitusorganite akte. - KOVi organid: kommuuni juhib mun.volikogu ja linnapea, kes esindab riiki koha peal. Departemangu esindab generaalvolikogu ja täitevorgan on selle esimees. Regioonil regioonvolikogu ja selle esimees. Regioonis moodustatakse komisjone: laenu, majandus- ja sotsiaalkomisjon
Nö revolutsiooni mesinädalad. võimu üleminek eestlastele ja konfliktid nõukogudega. Vana võim oli seega langenud Eestimaal tervikuna. Juba 3. mail kutsuti Peterburi eeskujul ellu Nõukogu. Tallinna tööliste, soldatite ja linnaelanike saadikute nõukogu. Ka seal domineerisid vasakpoolsed tegelased. Esimeheks oli Luntšin ja tooni andsid ka venelased. 3 venelase kohta 2 eestlast. Ka seal oli vabatahtlik Tallinna miilits. Kubernerid kõrvaldati töölt. Kubermangu komissaarid määrati asemele, need olid kubermangude linnade linnapead, õnneks eestlased. Tallinna linnapea oli nt Jaan Poska, Liivimaal aga lätlane Rastas. Poska võimuletulek meeldis kõigile. Võimu üleminek venelastelt eestlastele. Algas maakondlikul tasandil Põhj-aEestis nimetas Poska ametisse maakonna komissaarid ja miilitsaülemad. Nad koondasid kogu võimu maakonnas enda kätte ja need olid ainult eestlased Vene ametnikke vallandati üsna palju, pikema aja vältel. Nad asendati eestlastega
¤ kõigepealt jäeti 1) Balti rüütelkondade privileegid kinnitamata 2) Eestlaste kaasarääkimine oma maa asjadesse vähenes veelgi. 2) vene keelest sai ametlik asjaajamiskeel 3) baltisaksa aadli omavalitsus jätkas tegevust, kuid piiratud kujul, sest venekeele osakamatud lasti lahti. 4) Talurahvakohtud kihelkondades kaotati. Maakondades seati sisse talurahvaasjade komissaarid. 4) osade linnade nimed muudeti venekeelseks näiteks Reval→ Revel, Dorpat (Tartu) → Jurjev jne ¤ venestamisega algasid ulatuslikud poliitilised, kultuurilised ja sotsiaalsed ümberkorraldused ¤ kõige suuremat kahju tõi Baltikumi rahvastele kultuuriline venestamine: 1) õpetus koolides oli I klassist alates venekeelne (sh ka ülikoolis ja Aleksandrikoolis), v.a usuõpetus. Mis tõi venekeele tuupimise igavuse tõttu kaasa kirjaoskamatuse tõusu 2) range tsensuur kirjasõna üle
Eesti linnades enamlased saavutasid ülekaalu linnavolikogudes. Pärast seda kutsuti kokku II kongress, oktoobri algupoolel Eestimaa nõukogu II kongress kutsuti kokku nõukogude esindajad linnades, kus enamlased olid ülekaalus (Tallinn, Viljandi). 22. oktoobril asutati Tallinnas riigipöörde läbiviimiseks institutsioon "Eesti sõjarevolutsiooni komitee". Selleks esimeheks sai enamlane Ivan Rabtsinski. 23. oktoobril saatis Tallinna raudteejaama, sidejaamadesse oma komissaarid, kes jälgisid toimumist ja informeerisid sõjakomitee meeleoludest ja sündmustest. 24. oktoobril Tallinnasse saabusid relvastatud patrullid. Pandi väejuhid koduaresti. Valvesalgad tõid juhtivad ohvitserid sõjaväe komiteesse, et neile anti teada Peterburgis võimuvahetusest ning võeti neilt ustavustõotus uuele võimule. Riigipööre oli läbiviidud Tallinnas. Oktoobris 1917 haarasid võimu enamlased ja võim läks nende moodustatud Sõja- Revolutsioonikomitee kätte
annaabi.ee 
