37) Mis on Natura 2000? Natura 2000 on EL linnudirektiivi ja loodusdirektiivi alusel moodustatud kaitstavate alade võrgustik.. Eestis valis Natura 2000 alad välja Elga liitumise hetkest. Kokku on Natura 2000 alasid Eestis 490 kogupindalaga 1 422 500 ha. Sellest 51% asub meres. 38) Mis on HELCOM? 1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretrantsport ning merereostusega võitlemine. 39) Mida tähendab riimvesi? Riimvesi on looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o.
sotsiaalne kaasatus, regionaalne tasakaal ja tugev kodanikuühiskond ning ökoloogiline tasakaal. 103)Nimeta Läänemerd ümbritsevad riigid. Eesti, Leedu, Läti Poola, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani, Venemaa. 104)Mis on HELCOM? 1974. aastal kirjutasid Helsingis Läänemere-äärsed riigid alla Läänemere kaitse konventsioonile. Jõustus 1980. aastal Konventsiooni juhtorganiks Helsingi Komisjo ehk HELCOM. Alates 1980. aastate algusest on HELCOM töötanud Läänemere merekeskkonna parandamise nimel. Komisjoni liikmed võtavad vastu otsuseid ja soovitusi, mis on koostanud 5 töörühma poolt. Töörühmade tegevusvaldkonnad: seire ja keskkonnaseisundi hindamine, maismaa saaste, looduskaitse ja biodiversiteet, meretransport ning merereostusega võitlemine. 105)Mida tähendab riimvesi? Riimvesi looduslike veekogude vesi, mille soolasus on 0,5-18%o.
teavitam. ja arutam. ning lõpliku hinnangu ja järelduste tegem. Tööt. välja üldalused ning kogut. ja anal. hindam. seonduvat infot. 9 7. Personali hüvitamine ja töötasustamine ning nende koostisosad. Hüvitam. - tööhüvitam. protsess, mille käigus tööandja määrab kindl. tehtud töö väärtuse ja tasub selle eest. Jagun.: 1) Rahal. hüvitam. koosneb otsesest rahal. hüvitam. e. töötasust. (palk, lisatasu, preemia, komisjo- nitasu) ja kaudsest hüvitam. (kindlustus, sots.abi, puhkusetasud, soodustused). Kaudsete rahal. hü- vitamisvõtete rakend. puudus: nende süsteemitus ja tööt. võrdsust. Rahal. hüvitused peaksid sõltu- ma tööt. töötulemustest. 2) Mitterahal. hüvitam. koosneb sobivast ja meeldivast tööst (huviäratav, vastutust, eneseteostust ja arengut võimald.) ning töökeskk. (kompetentne juhtim., sobivad kaastöötajad ja kohastaatus, head tööting, sobiv tööaeg ja jaotam, kodus tööt
Kaitseressursside Ameti arstliku ko- kutsealusest saab ajateenija. Sisuliselt misjoni otsusega nõustumata jäämi- algab ajateenistus sellest momendist, se korral on kutsealusel õigus esitada kui kutsealune siseneb väeosa terri- kaebus Kaitseministeeriumi arstlikule tooriumile, ning kõik edaspidine toi- keskkomisjonile, kes vaatab Kaitse- mub kaitseväe määrustike järgi. ressursside Ameti arstliku komisjo- Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud. ni otsuse peale esitatud kaebuse läbi Selle pikkus sõltub põhiväeliigist, kahe kuu jooksul arvates kaebuse saa- sõjaväelise väljaõppe laadist, väeosale misest. Kaitseministeeriumi arstliku pandud ülesannetest jne. keskkomisjoni otsuse peale võib esi-
Just see teadmine surmab iga ausa algatuse, mis ühe või teise puhul neist vahel tekkib. Ütleb ju ta iseenese rahustamiseks, et tema isiklikult pole see kõige halvem saadikutest ja et tema osavõtt kõrges kojas aitab vältida kurjast kõige halvemat. Võibolla vaieldakse mulle vastu, et kuigi iga üksik saadik pole selles või teises küsimuses pädev, kuid tema positsioo-ni üle arutatakse ja otsustatakse ju fraktsioonis, mis poliitiliselt juhib ka antud inimest ja fraktsioon omab oma komisjo-ne, mis korjavad materjale asjatundlike inimeste kaudu jne. Esmapilgul näib, et see on tõepoolest nii, kuid siin tekkib küsimus: milleks siis valida 500 inimest, kui tegelikult vajalikku tarkust, millega reaalselt määratletakse vastuvõetavad otsused, valdavad vaid vähesed. Jah, just selles on küsimuse olemus. Selles asi ongi, et kaasaegse demokraatliku parlamentarismi ideaaliks on mitte tarkade kogu, vaid