ELUVIIS Väikesed ja peaaegu läbipaistvad hüdralased elavad kolooniatena mis tahes tüüpi magevetes. Nende keha moodustab kahe rakukihi ektodermi ja endotermiga ümbritsetud gastraalõõs. Nende kahe kihi vahel paikneb õhuke sültjas aine, mida nimetatakse vahehüüvendiks ehk mesoglöaks. Keha alapoolel paikneva jala abil kinnitub hüdralane aluspinna külge. Hüdralased on aga võimelised ka liikuma. Nad võtavad sisse vibuja asendi ning toetavad end vaheldumisi nii jalale kui kombitsatele. Keha esiotsas paikneb toidu vastuvõtmiseks ja seedimatute jäänuste väljutamiseks ette nähtud suuava. Suuava ümbritseb toidu haaramiseks ette nähtud peenikeste kombitsate pärg. Iga kombits on varustatud kõrverakkudega, milles paikneb kõrveniit. Raku välispinnal on tundekarvake kõrvetripse, mille puudutamisel kibekiiresti kõrveniit ohvri poole paisatakse. Hüdralastel võib olla erinevat tüüpi kõrverakke. Esimese tüübi kõrveniit on varustatud ogaga, mis
on meriroosi kombitsatest erituva mürgi vastu looduslik, kaasasündinud immuunsus. Uuringud on aga näidanud, et see immuunsus on väga eriline ning toimib vaid konkreetse meriroosi liigi puhul. Kui kala esmakordselt meriroosi kombitsatele läheneb, puudutab ta neid kergelt ning ujub kohe minema. Selline mäng kordub mitu korda. Selle ajal kattub kogu kala keha kleepuva limakihiga ning muudab meriroosi mürgi suhtes tundlikuks. Kui kala on niiviisi ühe meriroosiga ära harjunud, ei kõrveta ta end selle kombitsate vahel liikudes ära. Kui aga selle meriroosiliigi haardes elutsev kala satub teise meriroosiliigi kombitsate vahele, mille suhtes tal immuunsus puudub, hukkub ta otsekohe.
1.4.2. Haistmine, maitsmine ja kompimine Kompimiseks on viinamäeteol alumine paar kombitsaid, mis ulatuvad peaaegu maani. Samuti võivad nad kasutada kompimiseks ka ülemist paari, kui teel ei ole ees takistusi. Uurimused näitavad, et viinamäetigu tunneb ka lõhna ning teeb vahet erinevatel maitsetel. Lõhna- ja maitseandurid asetsevad üle kogu teo keha, kuid kõige rohkem on neid koondunud keha esiossa (maitseandurid suu ümbrusesse ja väikestele kombitsatele). Lõhna tundmiskauguseks võib olla koguni kuni 40 cm ning suudavad eristada magusat, mõrut ja soolast maitset [14]. 7 . 8 2. ELURÜTM 2.1. Talvitumine Viinamäetigude talveuni kestab septembrist-oktoobrist kuni märtsi lõpuni; kogu ülejäänud aja on nad elutegevuselt aktiivsed. Talveuneks kaevavad nad endale maa sisse augu, mille asukohaks valitakse pehmem pinnas
Limajäljed, mida mereliud endast maha jätab, soodustavad uute vetikate arengut. Igal mereliual oma territoorium, mida tuleb kaitsta teiste eest. 4)Lehvik- ja kaelususlased - kallastel ja kõrgete lainetega kohtades pole lehvik- ja kaelususlastel sobivast toidust puudust: seal leidub kärbunud taimede ja kõdunenud loomade jäänuseid, tillukesi vetikaid ja planktoni koostisosaks olevaid mikroorganisme. Uss ootab, millal toit tema kombitsatele satub. Söödav osa neelatakse alla, seedimatud osakesed aga väljutatakse või kleebitakse hoopis tupeseinte külge. 5)Tõruvähid on kõvasti ühe koha peal kinni, nii et nad ei saa aktiivselt toitu hankida. Tõusu ajal sirutavad nad oma jäsemed välja ja haaravad nendega mikroskoopilisi ripsloomi ja taimeosakesi endale koja sisemusse. Tõruvähid on võimelised sööma ainult siis, kui merevesi neid üle ujutab. 4. Energia liikumine (muundumine) toitumistasemel
Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE b) mõnikord ujub -ÕIGE c) ei liigu kunagi, on tallaga kinnitunud polüüp . 71. Karikloomadel esineb arengus polüübi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest 1 kehas pikkade jätketega seotud närvirakud 2 kehas lihasepiteel 74
Porifera ; b) Ph. Coelenterata ; c) Cl. Hydrozoa ; d) Cl. Scyphozoa -ÕIGE 67. Meripõis (portugali sõjalaevuke) kuulub a) Cl. Scyphozoa ; b) Cl. -ÕIGE 68. Ph. Coelenterata teine nimetus on Ph. Cnidaria, sest neid kasutatakse ainult üks kord, pärast ülesande täitmist nad hävivad 69. Ainuõõssete seedimatud toidujäägid heidetakse kehast välja päraku kaudu a) õige ; b) vale ÕIGE 70. Hydra oligactis liigub a) kukepallitades kombitsatelt tallale ja tallalt kombitsatele-ÕIGE b) mõnikord ujub -ÕIGE c) ei liigu kunagi, on tallaga kinnitunud polüüp . 71. Karikloomadel esineb arengus polüübi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 72. Magevee hüdraloomadel esineb arengus meduusi vorm a) õige -ÕIGE b) vale . 73. Hüdraloomad saavad liikuda ja vastata välisärritustele, sest 1 kehas pikkade jätketega seotud närvirakud 2 kehas lihasepiteel 74
annaabi.ee 
