[1, lk 27]. 2.2. Veiste pidamisviis Pidamisviisiks on valitud lõastamata pidamine. See pidamisviis on viimasel neljakümnel aastal intensiivselt arenenud ja kiiresti levinud. Ta võimaldab loomadel rohkem liikuda, lehmi lüpstakse lüpsikojas või kohas, mõnedel juhtudel lihtsustub söötade ja allapanu jaotamine ning sõnniku eemaldamine [2, lk 29]. Lõastamata pidamisviise on kolm: rühmadena sügavallapanuga pidamine, kombilatrites pidamine ja puhkelatrites pidamine. Selles projektis on pidamisviisiks valitud kombilatrites pidamine. 2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused Eelised: 1. Lüpsja töötingimused head, kvaliteetne piim. 2. Hea võidelda udarahaigustega. 3. Madalad tegevuskulud, tööviljakus suur. 4. Ühele loomale vajaminev pind väike. Puudused: 1. Juurutamisel ja ümberrühmitamisel esineb loomadel stress. 2. Põhisöötade individuaalne normeerimine ei ole võimalik.
............................................................................ 5 1. KARJA STRUKTUUR, LOOMAKOHTADE ARV......................................................6 2. PIDAMISVIIS KÕIGIL LOOMARÜHMADEL..........................................................7 2.1. Üldnõuded pidamisviisile..........................................................................7 2.2. Veiste pidamisviis..................................................................................... 7 2.3. Kombilatrites pidamise eelised ja puudused............................................7 3.VEISEFARMI ANDMED...................................................................................... 8 3.1. Veiste lõas pidamine................................................................................8 3.2. Veisefarmi mõõtmed................................................................................ 8 4. MATERJALIDE VAJADUS JA VARU..................................................................
sagarikesisestesse juhadesse 27. Millest moodustub piima kuivaineline koostis? Piimavalgud: aminohapetest endoplasma võrgustikus. Piimsuhkru: lähteaineks on vere glükoos. Piimarasv: pikaahelalised rasvhapped pärinevad kas rasvade seedest või keha rasvkoest. Osaliselt on nende allikaks ka seede käigus verre imendunud rasvad 28. Veiste puhkelatrites pidamine Veiste puhke söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Virtsa äravalgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikukäigupoolse 23% kaldega. 29
vähemalt iga teise aseme järele) eralduskaar · Lamamisasemele sattunud virtsa kiire sõnnikurenni valgumise tagamiseks ehitatakse ase sõnnikurennisuunalise 2...3% kaldega · Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru · Turvast kasutatakse samuti, kuid ta on kallis ja tolmab enam kui teised allapanuliigid · Veiste puhke- söötmislatrites pidamine · Veiste puhke- söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil · Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri · Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks · Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda · Loomade sulgemine puhke- söötmislatrisse toimub tagantpoolt kapronköiega (tekib
teise aseme järele) eralduskaar. Lamamisasemele sattunud virtsa kiire sõnnikurenni valgumise tagamiseks rihitatakse ase sõnnikurennisuunalise 2...3% kaldega. Sobivamad allapanumaterjalid on hekselpõhk ja saepuru. Turvas kasutatakse samuti,kuid ta on kallis ja tolmab enam kui teised allapanuliigid. Veiste puhke- söötmislatrites pidamine. Veiste puhke- söötmislatrites (kombilatrites) pidamine erineb lõastatud pidamisest vaid selle poolest, et loomad on lõastamata ning lüpsmine toimub lüpsiplatsil. Kõikide asemete ning aseme ja söödalava vahel on piirded, mis üheskoos moodustavad latri. Loomad suletakse latrisse söömise või traktoriga sõnniku väljalükkamise ajaks. Muul ajal võivad loomad sõnnikukäigus vabalt ringi liikuda. Loomade sulgemine puhke- söötmislatrisse toimub tagantpoolt kapronköiega (tekib neljast
annaabi.ee 
