Kirjanduses tõusis 80datel protestilaine. Järk-järgult üha avameelsemalt hakati kirjutama Eesti ajaloost. Kritiseeriti sotsialismi. 20.sajandi kirjandus võrdluses 20. sajandi esimese poole kirjanduses väljendus veendumus, et saabunud on uus aeg ja uus maailm, mis varasemast oluliselt erineb. Põhiteemaks oli siiski sõda ja inimeste vabadused. Hakati pöörama tähelepanu inimese psühholoogiale. Kirjanduse ülesanne pole mitte inimestele moraali lugeda ega kombekohast käitumist õpetada, vaid aidata esitada küsimusi, sh moraaliprobleemide ja käitumise kohta. Kirjandus võib kõnelda ja peabki kõnelema kõigest, lisades sinna hulka keerulisust ja kummalisust, millega inimene kokku puutub. Kirjanduse roll inimlike, ühiskondlike ja ajalooliste kogemuste mõtestajana sai tähtsamaks kui kunagi varem, seda rolli oli ebastabiilses ja ettearvamatus maailmas aina keerukam täita. TÄNAN KUULAMAST!
· araabia seltskondliku käitumise normid keelavad rangelt meeste ja naiste intiimsuse avalikku väljanäitamist · naiste töölkäimine on eri riikides erinev · araabia naistel on otsuste langetamisel üsna suur võim : lapsed, nende haridus, abielukorraldus, majapidamine. Mehed vastutavad materiaalse heaolu eest · traditsioone austavad araablased ei näe piirangutes surveavaldust, vaid loomuse kombekohast austamist Seltskondlikud kombed ja etikett · inimest hinnatakse eelkõige selle järgi, kui kombekalt ta käitub · hea maine saavutamiseks on oluline näidata külaliste suhtes suuremeelsust · araablasel ei ole aeg nii täpselt määratletud ja rangelt ajavahemikeks jaotatud kui lääne inimesel · araablane ei usalda inimest, kes ei näita üles huvi tema kodumaa vastu Usk · Enamik moslemitest araablasi on sunniidid, keda nim ka õigeusklikeks
kahekesti- see on lubatud vaid abiellunuile. Liigne familiaarsus naisterahvaga suhtlemisel jätab araablasele inimesest otsekohe negatiivse mulje. Rangelt on keelatud seltskondlikel üritustel meeste ja naiste vahelise intiimsuse väljanäitamine, sealhulgas isegi käe hoidmine või käevangus jalutamine. Traditsioone austavad araabia mehed ja naised ei näe ühiskondlikes tavades ja piirangutes mitte surveavaldust, vaid naiste seisundi ja loomuse kombekohast tunnustamist. Sellest tulenevalt on erinevatel sugupooltel ka erinevad rollid. Meeste ülesandeks on tagada perekonnale kõik vajalik, naise rolliks on tuua ilmale lapsi ja nad üles kasvatada, lastelt oodatakse austust vanemate vastu ja seda, et nad suureks saades oleksid valmis täitma täiskasvanud inimese kohuseid, sealhulgas ka abielluma ja pere looma. (Nydell 2002:74-79) 1.2. Islami viis tugisammast
esitas sell kohalikule tsunftile soovituskirja ning juhul kui mõnel kohalikul meistril oli vaba sellikoht saigi vandersell tööle asuda. Kui vaba kohta polnud, rändas sell edasi. Nii töötati sageli mitme erineva linna meistrite juures. Kui rännuaastad läbi võis sell kodulinna tagasi pöörduda ning asuda shedöövrit valmistama. See esitati hindamiseks tsunfti liikmetele. Hinnang oli karm, kuid laitmatu töö esitanud sell sai pärast kombekohast meistrikostitust ning meistrimaksu tasumist meistriks ning võis hakata ise töökoda pidama. Selleks, et meistriks saada pidi sell ka seisusekohaselt abielus olema. XIV sajandist saavutas paljudes linnades meistrite arv maksimaalse võimaliku piiri, mille ületamisel oleks meistrite sissetulekud ning elatustase langenud. Siis kuulutati tsunft suletuks ning lasti sellidel meistriks saada vaid siis, kui mõni meistreist surema juhtus
Ilmalik kirjandus Keskmise riigi ajal. Lühivormid. Elutarkust edastavad õpetussõnad. Tuntumad puudutavad Vana ja Keskmise riigi vahelisi sisesegadusi. Osa on adresseeritud vaaraole. Autorid kaebavad kõige üle. Egiptlasi peetakse novellivormi leiutajateks. Kuulsaim "Sinuhe jutustus". Minavormis lugu kirjeldab valitseja põlu alla sattunud üliku aastatepikkust pagendust. Ta oli võõrsil edukas sõjamees, rahva hulgas lugupeetud valitseja, kuid ei olnud õnnelik. Ta tahtis kombekohast matust Egiptuses ja igavest elu. Pöördus vaarao esimesel kutsel rõõmuga tagasi. Vaarao soosing, talle ehitati uhke hauakamber. 6.Muistne Egiptus: Egiptuse kunst Nofretete pea egiptuse skulptuuri kauneim naiseportree, valmis Ehnatoni valitsusajal 14. sajandil, mil kunst oli loomutruum, ei varjatud Ehnatoni füüsilisi puudusi, vaid rõhutati neid, Nofretete on ta naine Kaljutemplid kaljuhaudade juures Hatsepsuti tempel Dair al-Bahris, 16.-15
annaabi.ee 
