· "Olympia" TUNNUSED MAALIKUNSTIS: Maalimine vabas õhus Hetkelise mulje kujutamine Rõhuasetus õhu ja valguse kujutamisele Seeriad (erineva päeva ja aastaaegadel) Heledad värvid Loobuti mustast värvist ja teravatest piirjoontest Värvilised varjud vähenes ruumilisus Süzee polnud oluline, vaid selle kujutamise viis Uus süzee (suurlinna tänavad, vaksalid, kohvikud, prostituudid jm) Ebatavalised rakursid, juhuslikud lõigud (fotograafiast lähtumine) Komakujuline pintslitõmme Nähtavad pintslitõmbed Vältisid õhukesi värvikihte Ei lasknud värvikihtidel kuivada (katsid märja pinna uue värviga) 1874. a esimene näitus (kokku 8; 18741886) MAALIKUNSTNIK UD: CLAUDE MONET 18401926 Kõige puhtam impressionist Valguse kujutamine! Seeriad heinakuhjadest, vesiroosidest, vaksalitest jm. "Impressioon. Tõusev päike" "Roueni katedraal" "Heinakuhjad" "Moonipõld" CLAUD E MONE T "HEINAKUHJAD" "IMPRESIIOON
Põhjustab yersinioosi (sümptomiks kõhulahtisus). Kopsupõletik, kuseteedeinfektsioonid, septitseemia jms. Nii kommensaale kui patogeene. Pleomorfsed. Moodustab tsüste. Kasutab Entner-Doudoroffi rada respiratoorsel suhkrute omastamisel. Paljud liigid denitrifitseerivad. Pseudomonas aeruginosa on patogeen. Vesikeskkonnas, komakujuline, liikuv. Osadel liikidel bioluminestsentsi võime. Põhjustab koolerat. Mingit kõhuhaigust põhjustab. Hemolüüsivõime. Kommentaar Moodustab viljakehasid, moodustab müksospoore. Parasiteerib teiste bakterite tsütoplasmas. Taandab sulfaati
ja keha pikkus 36-48 millimeetri vahele. Värvuselt on tõmmulendlane pruunikas-kollakas (vaata ka Joonis 2). [2] Välimuselt on tõmmulendlane väga sarnane habelendlasega (Myotis mystacinus), seetõttu saab neil kindlalt vahet teha ainult talvistel loendustel[4]. Kahte liiki saab kindlalt eristada vaid hammaste kuju ja isase suguti järgi. Lisaks leidub erinevusi ka välimuses: tõmmulendlane on suurem ja ta ninasõõre on südamekujuline (habelendlasel komakujuline). [3] 4 Joonis 2. Tõmmulendlane [2] 1.2. Tõmmulendlase elutegevus Ka elutegevuselt on tõmmulendlane sarnane teiste nahkhiirtega. Toitub putukatest (põhiliselt kärbestest), keda püüab öösiti, ja päeval varjub puuõõnsustesse või hoonetesse. Talveks jääb talveunne, mille käigus ta kehatemperatuur langeb tavaliselt 40 kraadilt kuni 6 kraadile.
lestmed - kõrgeim koorealune motoorne keskus Nucleus lentiformis (ABE1) - läätstuum - kiilukujuline - globus pallidus + putamen Nucleus caudatus - Globus pallidus (AE2) kahkjaskeha koosneb mediaal- ja lasteraalosast - Putamen (ACE3) koorik kumerläätse kujuga kahkjaskehast lateraalsemalt - Nucleus caudatus (ABCD4) sabatuum komakujuline caput (CD5) + corpus (CD6) + cauda (C7) CLAUSTRUM (AE8) - tõkis - õhuke hallainekiht läätstuuma ja saaresagara vahel CORPUS AMYGDALOIDEUM (E9) - mandelkeha - paikneb oimusagaras hippocampus’e eemise paksenenud otsa ehk jala ees Kapslid - capsula extrema (ABE10) claustrum’i ja saaresagara vahel - capsula externa (ABE11) claustrum’i ja läätstuuma vahel - capsula interna V-tähe kujuline ala, mis avatud lateraalsuunas, 3 osa:
- soole obstruktsioon e sulgus tekib kui sisaldise liikumine on mehaaniliselt takistatud (liited, kivid); soole peristaltika tugevneb sulgusest kõrgemal; rõhk sooles tõuseb ja pt-l võivad tekkida valud; kestval olukorral võib in surra. KÕHUNÄÄRE ehk pankreas PANCREAS ● Paikneb peamiselt epigastriumis, ristipidiselt kõhuõõne tagaseinal, mao taga, L1-2 kõrgusel, komakujuline, sagarikulise ehitusega, 16x4x2cm, 70-80g, kahvatu hallikasroosa. ● Läbib kõhunäärmejuha, mis avaneb duodeenumispapilla Vateri´l koos ühissapijuhaga, mille suudmes on m. sphincter Oddi. ● On nii eksokriinne(toodab kõhunäärmenõret/mahla, seega vaadeldakse koos seedesüsteemiga) kui endokriinnenääre (2% pankreasest, toodab hormoone, nt insuliini - Langerhansi saarekesed) ● Osad: pea, keha, saba
Mikroaerofiilised. Rakud on erineva pikkusega: lühikesed on komakujulised ja pikad on spiraalsed. Looduses levinud taimejuuretel, reo- ja joogivees, lindude ja loomade suguteedes ja seedekanalis. Tööstusriikides on kampülobakterid sagedased enteriidi tekitajad. Tüüpliigiks nimetati Campylobacter fetus. C. fetus põhjustab veistel ja lammastel tiinuse katkemist. C. jejuni on üks põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. Komakujuline. Grami järgi värvitud preparaadis on rakud kahekaupa koos nagu kajakatiivad. Liiguvad raku mõlemas otsas asuva viburiga. Toitumiselt nõudlikud. Normaalselt on kampülobaktereid alati inimese, loomade ja lindude sooles. 1973. a. avastati, et ta on patogeen. Nakatumine toimub halvasti küpsetatud toidu, just kanaliha tarvitamisel. On nakatatud ka toorest piimast ja joogiveest. Üks väheseid baktereid, kellel on näidatud, et viburid on virulentsusfaktorid. Viburiteta
Pseudomonas’t on leitud pinnasest, veest ja taimedelt, ta on suuteline kasvama erinevates keskkonna niššides: kraanikaussides, lillevees, puhastusvedelikes, ravimites ja isegi desinfitseeriva iseloomuga seepides. Infektsioone inimestel põhjustab juhul, kui koloniseerib langenud kaitsevõimega isikuid või satub organismi traumajärgselt. • Vibrio cholerae - on eriti ohtliku nakkushaiguse koolera tekitaja. Morfoloogiliselt gramnegatiivne, komakujuline, ühe viburiga bakter. Tähtsamad virulentsusfaktorid on neuraminidaas- ja mutsinaasensüümid ning LT ja ST enterotoksiinid. • Campylobacter spp. - on gramnegatiivne kruvisarnane oksüdaaspositiivne ja katalaaspositiivne bakter, võib põhjustada enteriiti. Uuritav materjal KÕHUTÜÜFUS. Uuritavateks materjalideks on veri, roe, duodenaalmahl, luuüdipunktaat ja vereseerum.