VANA-ANTSLA KUTSEKESKOOL KIVI-JA BETOON KONSTRUKTSOONIDE EHITUS ARLET PÕDER ÖKOMAJAD Referaat Juhendaja: Kermo Kasak Vana-Antsla 2012 Sisukord SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 ÖKOMAJA......................................................................................................................................4 KOKKUVÕTE.........................................................................
on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist, kus juures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Hallitusseened
kes paljunevad pooldudes 3. arhed on prokarüootsete organismide rühm, millese kuuluvad organismid on omadustelt rakutuumata organismide ja rakutuumaga organismide vahepealsed. 4. bakterite kujud ja tüübid A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakterid) 5. miks mood. bakterid spoore Paljud bakterid võivad moodustada spoore. Need on tillukesed kapslid, milles bakter võib eluvõime säilitada aastate kestel, taludes hästi nii kuivamist, suurt kuumust kui ka desinfektsioonivahendeid. 6. bakterite jaotuvus temp. alusel 1) külmalembelised e. psührofiilsed optimaalne temp. on -4 kuni +10 2) kesklembelised e
mooduseid. Mõnedel tähendatud ka omapärast sugulist paljunemist, kusjuures ühe bakteriraku sisu voolab teise rakku. Mitmed tsüanobakterid paljunevad hormogoonide abil, mõnel tsüanobakteril on täheldatud ka paljunemisrakkude ehk goniidide abil paljunemist. Mõnel bakterirühmal esineb ka pungumist. a) Pulkjad, niitjad b) Kerakujulised c) Kerakujulised parves d) Kerakujulised paaris e) Nõrgalt keerdunud f) Komajad 2. Pärmseened ehk pärmid on valdavalt üherakulised seened. Pärmseened on kera- või munakujulised, 5-10 mikromeetri suurused liikumatud ainuraksed. Pärmseened sigivad nii suguta kui suguliselt, esimesel juhul toimub kas pungumine või pooldumine, sugulise sigimise korral moodustavad nad askospoore ehk kotteoseid. 3. Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka.
Bakterid 1. Miks kuuluvad bakterid prokarüootide rühma? Bakteritel puudub membraanidega piiritletud rakutuum ja seetõttu moodustavad nad omaette eeltuumsete e. prokarüootide rühma. 2. Väliskuju alusel eristatakse 6 rühma baktereid A. batsill (bacillus) – pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) – kerakujulised C. kerakujulised – parv D. kerakujulised – paaris E. spirill (spirillum) – nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) – komajad 3. Bakterid on üherakulised organismid. Bakterite pikkus on mõni mikromeeter (erandlikult kuni 100 μm = 0,1 mm) Nende rakumembraan koosneb valkudest ja lipiididest. Bakterite kest koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. 4. Kas lause on tõene või väär? Kui lause on väär, kirjuta õige lause punktiirile. a) Bakterid elavad üksikult. Saavad elada üksikult. Kuid tihti jäävad pärast pooldumist
baktereid.Hallituse mõju inimesele sõltub oksiine tootva seene liigist, seeneeoste hulgast ning seenemassist, kokkupuuteajast seeneosadega ja konkreetse inimese vastuvõtlikkusest. 6 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 4. LISA 1 A. batsill (bacillus) pulkjad, ka niitjad B. kokk (coccus) kerakujulised C. kerakujulised - parv D. kerakujulised - paaris E. spirill (spirillum) nõrgalt keerdunud F. vibrioon (vibrio) komajad · Vibrioonid, spirillid ja spiroheedid kokku on kruvibakterid · spiroheet (spirochaetum) tugevalt keerdunud (keeritsbakteri 7 Käroli Linder Bakterid ja hallitusseened 5. KASUTATUD KIRJANDUS: http://www.tervisekaitse.ee/documents/haridusjasotsiaal/artikkel_hallitus.pdf ( 21.sept 17 :20 ) http://alorents.googlepages.com/bakterid ( 21 .sept 17:20 ) http://et.wikipedia.org/wiki/Bakterid#Suurus
Gastroenteriit (teised serotüübid, toksiin(-) O1): leebema kuluga, epideemiatena ei esine. Vibrio parahaemolyticus Iseparanevast diarröast kergema koolera-laadse haiguseni. Inkubatsiooniaeg 5-72 tundi (keskmiselt 24h). Plahvatuslik vesine diarröa. Lima, verd roojas reeglina pole. Peavalu, kõhukrambid, iiveldus, oksendamine, madal palavik võivad kesta 72h või kauem. Kontamineeritud merevee korral võivad esineda haavainfektsioonid. Vibrio parahaemolyticuse muud juttu: komajad G- fakultatiivsed anaeroobid, vajab kasvuks soola. Virulentsusfaktorid: termostabiilne otsene hemolüsiin. Epidemioloogia: suudmealadel, meredes üle maailma, seostatakse nakatunud koorikloomade tarbimisega, levinud toore kala söömise traditsioonidega maades. Diagnostikas kultuur. Diagnostika. Algmaterjali mikroskoopia tavaliselt tulemust ei anna, kuna organisme on suures hulgas vesises roojas väikses kontsentratsioonis.
annaabi.ee 
