LIITSÕNADE korduvad osised kirjutatakse koondlauses sidekriipsuga, nt Õunakompott, -moos ja dzemm maitsevad hästi. Mulle maitsevad õuna-, pirni- ja maasikamoos. HÕLMAVAD MÄÄRUSED kirjutatakse ilma komata, nt Eestimaal Pärnu maakonnas Audru vallas Aruväljal 16. septembril 1933. aastal kell 16.45 SAMAVÄÄRSED MÄÄRUSED kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil ERILIIGILISED MÄÄRUSED kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. ERILIIGILISED TÄIENDID kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. SAMAVÄÄRSED täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. RINDLAUSE koosneb kahest või enamast kõrvuti asetsevast samaväärsest osalausest: Aksel laulab hästi, Eduardile meeldib ka laulda, Anne mängib mitut pilli.
detsembril 2012 araabia numbritega. Punkt on kuu järel vaid araabia 21. XI 2012 numbritega märkimisel. 21.12.2012 Aasta kirjutatakse araabia numbritega. Kui järgneb 21.12.2012 sõna aasta või selle lühend a, pannakse aastanumbri 21.12.2012. aasta järele punkt. 21.12.2012. a Allakirjutamise puhulmärgitakse koht seesütlevas Tartus 1. märtsil 2013 käändes ja ilma komadeta. A Ajavahemiku tähistamisel pannakse algus- ja 2011.-12. õa lõppaeg tähistatavate numbrite järel punkt ja 2011/12, õa ühendatakse nad mõttekriipuga/kaldkriipsuga või 1.-9- mai sõnaga kuni. 1. kuni 9. mai Käändelõppe ei lisata, kui kääne selgub järgnevast 2008.-2009. aastani tekstist. 1990.aastatel
Kui sidesõnadele kui, nagu, otsekui, kuni järgnevas lauseosas puudub öeldis, siis sidesõna ette koma ei panda! Koondlauses (sisaldab loetelu) eraldatakse loetelu ja kokkuvõttev sõna mõttekriipsu või kooloniga. N: Ema, isa lapsed- kõik rõõmustasid. Kõik rõõmustasid: ema, isa ja lapsed. Ilma märgita: Ema, isa ja lapsed rõõmustasid. 1. Korduvad täiendid, mis iseloomustavad ühte ja sama objekti, on ilma komadeta. 2. Korduvad täiendid, mis väljendavad eri objektide tunnuseid, on komadega. 3. Kui täiendid on tähenduselt täpsustavad võrdsed, eraldatakse nad komaga. 4. Omadussõnalised järeltäiendid eraldatakse komadega. N: Kell, ilus, vanaaegne ja väärikas, jäi seisma. Lisand 1. Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komadega. 2. Kui järellisand on omastavas käändes eraldatakse see komaga ainult eest poolt komaga. 3
KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul:
Rindlause osalaused üksteisest. nt. Sina küsid, mina vastan. Põimlause osalaused üksteisest. nt. Juba see, et mees aadressi ei teadnud, tundus kummalisena. Otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest. nt. "Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus. Kiilud, sh üte ja hüüund. nt. See poiss, räägitakse, on väga andekas. NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta. nt. Tule palun kohe siia! NB! Hüüdsõna, millele ei lange tunderõhku, ei eraldata komadega. nt. Oh seda Ainot küll! Osa lauselühendeid. nt. Verbita lühendid: Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes. nt. Järeltäiendiks olevad lühendid: Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt koristamata, jäi põllule vedelema. Määruslikud nud- ja tud-lühendid. nt
" ` Kiillause ehk kiil on sõltumatu osalause, mis on piltlikult öeldes nagu kiilutud teiste lauseliikmete vahele. Lühemad kiilud pannakse komade vahele, nt See poiss, räägitakse, on väga andekas. Kiilud on ka üte ja hüüund: Sul, Jüri, tuleb tööle hakata. Appi, puder kõrbeb! Esile tõstmata sõnakiilud, millele ei lange tunderõhk - nende hulgas ka palun - jäävad komadeta: Tule palun kohe siia! Palun kutsuge arst. Rein, kannata palun pisut. Kuidas palun? Johannes Voldemar Veski (27. juuni 1873 Vaidavere 28. märts 1968 Tartu) oli keeletoimetaja, sõnaraamatute koostaja ja terminoloog.Ta töötas Tartu Ülikooli eesti keele lektorina aastail 1920-1938, eesti keele professorina aastail 1944-1955, ENSV TA akadeemik aastast 1946, 1914. aastast alates oli ta Eesti Kirjanduse Seltsi teadussekretär
Kuidas leida kristallograafilise tasapinna Miller'i indeksid? 1. valime tasapinna, mis ei läbi punkti (0, 0, 0); 2. määrame selle tasapinna lõikumispunktid x, y, z teljega elementaarses kuubis. 3. moodustame pöördarvud neist lõikepunktide väärtustest; 4. leiame vähimate täisarvude kombinatsiooni, mis omab sama suhet kui saadud lõikude pikkused. Need täisarvud moodustavad kristallograafilise tasapinna Milleri indeksid ja nad esitatakse sulgudes ilma komadeta. 22. Mis on Miller Bravais indeksid? 23. Millisele aatomjärjestusele vastab PTK kristallstruktuur? 24. Millisele aatomjärjestusele vastab THK kristallstruktuur? mass / elementaarrakule 25. Kuidas arvutada materjali ruumilist tihedust? o = maht / elementaarrakule 26. Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust?
2. määrame selle tasapinna lõikumispunktid x, y, z teljega elementaarses kuubis. Need lõikepunktid võivad olla ka murdosad; 3. moodustame pöördarvud neist lõikepunktide väärtustest; 35 4. leiame vähimate täisarvude kombinatsiooni, mis omab sama suhet kui saadud lõikude pikkused. Need täisarvud moodustavad kristallograafilise tasapinna Milleri indeksid ja nad esitatakse sulgudes ilma komadeta. Üldiselt esitatakse Milleri indeksid kujul (h k l) kus h, k ja l on Milleri indeksid kuubilises kristallis x, y ja z teljele vastavalt . Joonisel 3.21 on toodud kolm tähtsaimat kristallograafilist tasapinda kuubilises võres: 3.21a. tasapind lõikub telgedega kõrgusel 1, , . Pöördväärtused on 1, 0, 0. Et need on täisarvud, siis need on antud tasapinnale Milleri indeksiteks. Tasapind (100) s.o. üks - null - null tasapind. 3.21b
6. otsekõne väitlause talle järgnevast saatelausest (SÜ 128): ,,Mart on natuke imelik poiss," oli Maie arvamus; saatelause tema järel jätkuvast otsekõnelausest: ,,Pane mänguasjad kasti," käsutas ema, ,,siis läheme õue." 7. kiilud, sh üte ja hüüund (SÜ 133): See poiss, räägitakse, on väga andekas. Teil, Jüri ja Mari, tuleb täna aeda parandama hakata. Oh häda, liha kõrbes ära! NB! Esiletõstvalt toonitamata palun jääb komadeta: Tule palun kohe siia! Hüüdsõnu, millele ei lange tunderõhk, ei eraldata komadega: Oh seda Ainot küll! 8. osa lauselühendeid (SÜ 137): verbita lühendid (Ukse taga seisis väike poiss, seenekorv käes), järeltäiendiks olevad lühendid (Vili, osalt rõukudesse pandud, osalt 45
annaabi.ee 
