koondada valguskiiri Võrkkest katab silma tagaosa seestpoolt ja selles on valgustundlikud rakud KOLVIKESED JA KEPIKESED Valgustundlikud rakud Asuvad võrkkestas Kepikesed eristavad musta valgest (heledust ja tumedust) rohkem võrkkesta äärealadel Kolvikesed võimaldavad tajuda värvusi rohkem võrkkesta keskosas, kollatähnis. Pimetähni piirkonnas võrkkestal valgustundlikke rakke pole DALTONISM EHK VÄRVIPIMEDUS Punased, rohelised ning siniseid kolvikese d erinevad kolvikesed reageerivad erineva lainepikkusega valgusele. Liiga vähe vastavaid kolvikesi või on nende töövõime langenud. Enamjaolt kaasasündinud haigus, mis pärandub X-kromosoomi vahendusel Harvemini silma võrkkesta ning nägemisnärvi haiguste tüsistused https://www.youtube.com/watch?v=E8kj_y9Zic0 Läätse läbinud valguskiired tekitavad võrkkestale vaadeldava objekti ümberpööratud ja vähendatud kujutise NÄGEMINE · Sarvkest Silmaava Lääts Klaaskeha
Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike · http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito.html Putuka lõhnaretseptorid kobijates · http://www.sciencedirect
pigmentepite ganglionirakud el soonke st kõvake st kepikese d silmanärv http://www.infovisual.info/03/047_en.html KEPIKESED JA KOLVIKESED kepikese d kolvikese d kepikese d kolvik kepike e http://www.markthompsonastronomy.com/practical-as http:// tronomy health.howstuffworks.com/mental-health/hum
Koerad ja kassid näevad ka värve! http://webvision.med.utah.edu/imageswv/Sagschem.jpeg Silma võrkkesta ehitus Kepikesed Kolvike • http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Retina-diagram.svg?uselang=et Nägemisprotsessi fotokeemiline alus ehk fototransduktsioon. Kolvikese raku membraanis on G-valkudega seotud retseptorvalk opsiin. Footon muudab opsiini konformatsiooni (cis-vormist trans- vormi). Kaasub Na-tasakaalu muutus, membraanide hüperpolarisatsioon ja närviimpulsi teke-levik. Rodopsiin sisaldab 348 aminohapet Sääse kobijad tunnevad CO2, mis on peamine põhjus, et nad meid üles leiavad. Tundlad tunnevad rohkem lõhnu. http://llecerf.tripod.com/mosquito.html • Putuka lõhnaretseptorid kobijates http://www.sciencedirect
2. Keskmised valguslained (roheline) 3. Pikad valguslained (punane) Teisi värve tajutakse mitut tüüpi kolvikeste aktivatsioonil. Värvipimedus: punase-rohelise eristamine > sinise-kollase eristamine Silma ehitus: Võrkkestas asuvad kolvikesed ja kepikesed – selle tagumine osa on valgusetundlik, fotoretseptorid: kepikesed – must-valge nägemine, hämaras valguses nägemiseks, liikumine, kolvikesed – värvitaju, valgusärritus (puudused kolvikese töös võivad põhjustada värvipimedust) vikerkest e iiris – silmade värv, neelab valgust; kõvakest (silma põhjas) pupill e silmaava - reguleerib valgusvoo tugevust 12 lääts – koondab valgust nii, et vaadeldavast objektist tekib selge kujutis. Valguse suhtes kõige tundlikumat võrkkesta keskosa nimetakse kollatähniks.
järelmulje kollaseks-valgeks-mustaks. Värvinägemise teooriad Värvinägemise teooriate seas on kaks domineerivat teooriat. Nendeks on kolme värvi teooria ja oponentsete protsesside teooria. (1) Kolme värvi teooria (Young - Helmholtz'i teooria): kõik tajutavad värvid on kolme põhivärvi punase, rohelise ja sinise segud ja see on tingitud kolme liiki kolvikeste olemasolust võrkkestal. Konkreetse värvi tajumine sõltub üht või teist tüüpi kolvikese aktivatsiooni intensiivsusest. Värvipimedus on põhjustatud mõne kolvikesesüsteemi funktsioneerimise häirest. Kolme värvi teooria seletab küll ära värvipimeduse tekke põhjused, ent ei suuda rahuldavalt seletada negatiivse järelkujundi teket. (2) Oponentsete (ehk vastand-) protsesside teooria (Ewald Hering, Leo Hurvich, Dorothea Jameson): Psühholoogiliselt esineb kolm põhivärvide oponentset paari: punane- roheline, sinine- kollane ja must- valge