Övningar till adjektiver 1. Välj rätt adjektiv! (Vali õige om.s.) vackra dåligt stor ny goda kall smal varm trött lång gammal grön a) Thomas är 1.83 m ______ b) Hans mage är ganska ________ c) Det här är en ______bok. Den heter Bibel. d) Jag har en _____väska. e) ,,Impossible" är en ganska ____film. f) Vädret är_________ i dag! (Ilm....) g) Katarina jobbar jätte mycket. Hon är ofta ________ h) Rosor är_____blommor. i) Pepperkakor är__________ j) Carmen Kass är_______ k) Vinter är en________tid. (aeg) l) Daniel har en ___tröja. 2. Skriv rätt synonym! (Kirjuta sobiv sünonüüm e. sama tähendusega sõna!) Bra= Stor= Lätt= Dålig= 3. Skriv rätt antonym! (Kirjuta sobiv antonüüm e. vastandsõna) pigg
Anne Veski (sündinud 27. veebruaril 1956 Raplas) on eesti laulja. Sisukord [peida] · 1 Loomin g · 2 Isiklikku · 3 Diskogra afia · 4 Tunnust used · 5 Viited · 6 Välisling id [redigeeri]Looming Saavutanud suurt populaarsust ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Suurema tuntuse saavutas tänu esikohale Sopoti lauluvõistluse poolakeelse laulu kategoorias 1984. aastal.[1] Kuulsaimad hitid Eestis on "Roosiaia kuninganna" ja Venemaal " ". Anne Veski osales 2007. aastal Vene telekanali NTV saates "Sina, superstaar!".]Isiklikku Aastatel 19771981 oli ta abielus Jaak Veskiga (19561994), kes oli paljude populaarsete eesti laulusõnade autor. Sellest abielust sündis tütar Kerli. Anne Veski teine abikaasa Benno Beltsikov on ühtlasi ka tema mänedzer. Peale teise abielu sõlmimist kandis Anne poole aasta jooksul perekonnanime Beltsikov. [2] Diskograafia
9. klass 4. oktoobril 1957. aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täpne põhjus on teadmata. Ma
Kordamisküsimused (2009) Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped pedestrian, 2) o- aste, nt IE pod podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid artikkel abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil üks auto; bilen konkreetne auto. aspiratsioon h-häälik, mis tekib vahel helitute sulghäälikute järel a
Sissejuhatus germaani filoloogiasse Mõisted: ablaut (kvalitatiivne ja kvantitatiivne) – ablauti mõiste leiutas Jakob Grimm; morfoloogiline vokaalivaheldus tugevates tegusõnades germaani keeltes ja tüvedes ja juurtes indoeuroopa keeltes; kvalitatiivne ablaut – kolmeastmeline vokaalimuutus: 1) e-aste (täisaste), nt IE ped – pedestrian, 2) o-aste, nt IE pod – podium, 3) nullaste - ø kvantitatiivne ablaut – täishääliku pikkus muutub, nt võivad esineda pikk e ja pikk o afrikaat – häälikud ch, j; vastavad ühele foneemile analüütiline keel – keel, milles sõnadele liitub vähe morfoloogilisi elemente, kasutab liidete asemel spetsiifilisi grammatilisi sõnu või partikleid, et väljendada süntaktilisi suhteid. Sõnajärg lauses range Boy ate soup- vaid 1 võimalus! artikkel – abisõna, mis määrab nimisõna soo või arvu. Skandinaavia keeltes võib olla liikuv artikkel. En bil – üks auto; bilen – konkreetne auto. aspiratsioon – h-häälik, mis tekib
Esimesed kosmosekatsed- ja Kuu Kosmoselaevad Esimesena saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.) Sputnik 2, oli teine kosmoselaev Maa orbiidil, mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 1957 a.) Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut (12.aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5.mai 1961 Alan Shepardist saab esimene ameeriklane kosmoses. 20. veebr 1962 John Glennist saab esimene ameeriklane, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 1963. juunis Valentina Tereskova, esimene naine kosmoses, kes tegi ,,Vostok 6" pardal 48 tiiru ümber Maa. Esimene katse Nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valmistusid 1961.aastal esimest inimest kosmosesse saatma. Kõige esimene oli
Nõukogude Liidus. · Albert lämbus lennu ajal. · Esimeseks ahv-astronaudiks sai 14. juunil 1949 raketiga V2 134 kilomeetri kõrgusele tõusnud Albert II. Loomad kosmoses(5) Ameerikas: · Esimese ahvina jõudis 20. septembril 1951 elusalt maale tagasi Yorick, teise nimega Albert VI. Inimesed kosmoses(1) · Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin (1961). · 530 inimest 38st riigist on käinud kosmoses. · 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale. · Kosmos on inimesele eluks kõlbmatu ja vaenulik keskkond. · Kosmosesse ei ole lihtne pääseda. Inimesed kosmoses(2) · Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite, tehiskaaslaste abil. · Mehitatud kosmoselende Maa orbiidist kaugemale ei ole pärast Apollo programmi ette võetud. · Hiina Rahvuslik Kosmoseadministratsioon on teatanud saata taikonaut Hiina astronaut vahemikus 2025-2030 Kuule. Inimesed kosmoses(3) APOLLO KUU PROGRAMM · 16. juulil 1969 startis. · Neil A
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Taavi Todi KUU Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2013 SISUKORD 1.Sissejuhatus....................................................................................................................3 2.Kuu ja Maa suhe.............................................................................................................4 3.Kuu päritolu....................................................................................................................5 4.Kuu pin
Kõik kommentaarid