Heliloojanime Kunileid sai ta Carl Robert Jakobsoni käest. Kunileidi loomingust on säilinud rohkem kui paarikümmend koorilaulu, mille hulgas on nii originaalteosed kui ka rahvaviisiseaded. Saksa romantikute ja liedertafel-stiili eeskujudel põhinevasse loomingusse toob kargust eesti rahvaviis ning rahvuslikku paatost Lydia Koidula, Carl Robert Jakobsoni, Friedrich Reinhold Kreutzwaldi jt. Isamaaluule. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas, 1873. aastast kuni elu lõpuni töötas köster-organistina ja õpetajana Ukrainas, Poltaava saksa koguduse koolis. Aleksander Saebelmann-Kunileid suri 27. juulil.1875.aastal Ukrainas Poltaavas. Olles kõigest 29 aastane. Looming Kunileiu kompositsioonikatsed olid alanud juba Valga seminaris. 1867. aasta suvel kirjutas ta oma esimese koorilaulu ,,Veel pole kadunud kõik". Laul näitab noore helilooja tõsist kompositsiooniannet ja kalduvust dramaatilisele väljendusele
Aleksander Kunileid (õieti Aleksander Saebelmann; 22. november 1845 Audru vald- 27. juuli 1875 Poltava) oli eesti helilooja. Teda peetakse üheks eesti rahvusliku muusika rajajaiks.Kunileid sündis köstriõpetaja perekonnas. Tema vend oli helilooja Friedrich August Saebelmann.Muusikahariduse omandas ta Valgas Cimze seminaris, lõpetades kooli aastal 1868. Ta oli üks I üldlaulupeo juhtidest. Aastatel 18711873 oli Kunileid köster ja kooliõpetaja Peterburis, Gattsinas ja Kolppanas. Aastal 1873 sõitis ta tervise halvenemisel Ukrainasse. Seal töötas ta köster- organistina Poltaava saksa koguduse koolis elu lõpuni. Kunileid kirjutas suure osa oma koorilauludest Lydia Koidula ja Carl Robert Jakobsoni tekstidele. Koorilaulud · "Mu isamaa on minu arm" (sõnad: Lydia Koidula) · "Sind surmani" (sõnad: Lydia Koidula) · "Veel pole kadund kõik" (sõnad: Carl Robert Jakobson) · "Ema ja laps" (sõnad: Carl Robert Jakobson)
Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869. aastal, kus oli Johann Voldemar Jannseni kaasdirigent. 18711873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatsinas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster-organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileiult on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed (ja ka tema kõige tuntumad) laulud "Sind surmani" ning "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed originaallood I Üldlaulupeo kavas
Sündis Pärnumaal Audru vallas köstrikooli õpetaja peres. Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869. aastal, kus oli Johann Voldemar Jannseni kaasdirigent. 1871 1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gat¹inas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster- organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileidilt on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed ja ka tema kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud I Üldlaulupeo kavas
Esimese õpetuse ja klaverimänguoskuse sai isalt. Pärast Karksi kihelkonnakooli lõpetamist omandas muusikalise hariduse Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1868. 7 aastal ning töötas seejärel samas õpetajana. Sellesse ajajärku kuulub ka tema osavõtt I Üldlaulupeost 1869. aastal, kus oli Johann Voldemar Jannseni kaasdirigent. 1871–1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis, Gatšinas ja Kolppanas. 1873. aastal sõitis tervise halvenemise tõttu Ukrainasse, töötas seal elu lõpuni köster-organistina ja õpetajana Poltaava saksa koguduse koolis. Kunileiult on säilinud ainult viis originaalteost ja umbes kakskümmend rahvaviisiseadet. Esimesed (ja ka tema kõige tuntumad) laulud “Sind surmani” ning “Mu isamaa on minu arm” (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed originaallood I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad
annaabi.ee 
