Hugo Raudsepp (1883 - 1952) Alustas kirjanikuteed novelli- ja vestekirjanikuna. Esimese näidendi avaldas alles 40 aastaselt. Temast sai kiiresti oma aja menukaim näitekirjanik. Raudsepa näidendite aine on enamasti põletavalt ajakajaline. Neis leidub rohkesti viiteid kaasaja sündmustele ja tuntud isikutele. Kui lisad koloriitsed, koomilised tüübid ning tervmeelsustest särtsuv dialoog, saamegi Raudsepa populaarsuse põhivalemi. Raudsepp tahtis ja oskas kirjutada nii, nagu laiale publikule meeldis. "Kunst kunsti pärast" põhimõtet ta ei tunnistanud. Tema meelest oli kunsti ülesandeks teenida elu ja pakkuda rahvale lõbu. Tema esimene näidend "Demobiliseeritud perekonnaisa" 1923 ärsats publikus kohe huvi. "Ameerika Kristus" (1926). Raudsepp teravndab ajastupahed koomiliseks, naerab nende üle ilma hukkamõistuta
peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss- fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. 15.veebruar 1857 Glinka haigestus äkki ja suri. Ta maeti Berliini surnuaiale. Hauale asetati plaat, millele oli kirjutatud: MIHHAIL VON GLINKAIMPERAATORLIK VENE KAPELLMEISTER.
peaaegu iseõppia. Glinka loomingus on kesksel kohal ooperi "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valssfantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne. Kammerteosed ja instrumentaalteosed: Nokturn klaverile ja harfile, sonaat vioolale ja klaverile jne. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam. "Öö Madriidis"
traditsioone rajav sümf. teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. TÄHTSAMAD TEOSED 3 ooperit-"Ruslan ja Ludmilla",(1842) "Ivan Sussanin" (1836) "Vürst Holmski" (1840) Laulud ja romansid- "Lahkumine Peterburist", (12 romanssi) jne.. Sümfoonilised teosed: Sümf. Teos "Kamaarinskaja", sümf. Teos "Valss- fantaasia", avamäng "Aragoonia hota", avam. "Öö Madriidis" Täname kuulamast!!
pidustused"; "Kristus ristil. Odalöök"; "Leukippose tütarde röövimine"; Rembrandt (1606-1669): Sai samuti hea hariduse, elas kuni 18 eluaastani Amsterdami lähedal, siis läks sinna, avas seal oma ateljee, "autoprotree Saskiaga"; oli väga edukas, palju tellimustöid, noorpõlve edukamaid töid oli "Doktor Tulp ja anatoomia"; "Aabram ohverdab Iisakit"; pärast naise surma maalimisviis muutus, tekkis selline hingeline sügavus, kadus endine lõbusus, koloriitsed toonid, tal hakkas külas käima üks tädi, kes hoidis ta last: Hendrikiji Stoffles, Hispaania: Oli väga katoliiklik maa suurte vastuoludega, kuulsaim kunstnik oli Diego Velazquez (1599-1660), sai kohalikku kunstiharidust, käis ka Itaalias õppimas, oli oma eluajal äärmiselt populaarne, õukonnakunstnik, maalis mütoloogilisi "Vulcaanose sepikoda", suur hulk tellimustöid, portreed, tegi ka paavstist, portreed väga head, andis hästi edasi kõiki materjale. Holland:
Glinka loomingus on kesksel kohal ooperid "Ivan Sussanin" ning "Ruslan ja Ludmilla". Glinka sümfoonilisel pärandil on vene muusikaajaloos samasugune tähtsus kui tema ooperitel: sellega algab vene sümfoonilises muusikas küpsusaeg. Tema kõige silmapaistvam ning rahvuslikke traditsioone rajav sümfooniline teos on "Kamaarinskaja". Sellele järgnesid "Valss-fantaasia" ning avamängud "Aragoonia hota" ja "Öö Madriidis". Need on temperamentsete tantsudega koloriitsed pildid Hispaania olustikust. Kodumaale naasnud, kirjutas Glinka patriootilise ooperi ´´Ivan Sussanin´´ (algselt ´´Elu tsaari eest´´, 1836), mida iseloomustavad sümfooniline arendus ja monumentaalsed kooristseenid. Selle Peterburi esietendust 9.12.1836 peetakse vene rahvusliku ooperi alguseks. Muinasjutuaineline ooper ´´Ruslan ja Ludmilla´´ (1842, esietendus 1954) jätkas sama laadi. Vene sümfoonilise muusika lähteteos on kahe vene rahvaviisi teemaline meisterlik
,,Kevade" pakub ikka ja jälle uuenevaid kunstielamusi. ,,Kevade" realismi ilmestab peale huumori ja lürismi põimumise veel omapärane psühholoogiline läbinägevus ja jutustuse tabav olustikukujutus, missugused omadused kõik rikastavad teose kunstilist taset. Harva puudutab Oskar Luts autoripoolset tegelaste mõtteid- tundeid. Tegelaskujud kasvavad välja värvikaist kõnekaraktereist, osavalt seatud situatsioonidest ja psühholoogilist analüüsi asendavatest detailidest. Koloriitsed karakterid, rahvalik huumor, ladus teose sündmustik ja elav ning hoogne tegevus, aga ühtlasi inimhinge sügavamate tunnete diskreetne puudutamine annavad ,,Kevadele" aegumatu väärtuse tõelise rahvaraamatuna. 10 ,,Inderlin" (kirjutatud 1919, raamat 1920) Taust: kaks aastat pärast "Kevade" ilmumist viis I maailmasõda noore autori kodunt neljaks aastaks eemale. Ta kohtus neiu Valentinaga ja 1918
Kui Verdi viiekümnendate aastate oopereis domineeris vokaalne sfäär instrumentaalse üle, siis "Aidas" on need tasakaalus. Vahel kuulub orkestrile koguni juhtiv osa. Orkestrile toetudes annab Verdi kangelastele ja tegevustikule eredaid iseloomustusi ning imepäraseid värve. Üksikute instrumentide väljenduslikkusest saab "Aida" peen orkestratsioon vokaalansamblilise diferentseerituse. Idamaise elemendi ja itaaliapäraste intonatsioonide ühitamisest aga sünnivad sellised koloriitsed stseenid nagu Ra poole pööratud palve Radamese väejuhiks pühitsemisel, preestrite unisoonne meloodia ooperi III vaatusest, orkestrisissejuhatus ja Aida romanss samast vaatusest jpt. "Aida" partituur on meloodiarikas mitte üksnes aariatesansamblites, vaid ka deklamatsioonilis-kantileensetes retsitatiivides. Meenutagem Aida traagilist monoloogi sellele eelneva Radamese väejuhiks pühitsemisega (I vaatus), stseeni Amnerise juures ning Aida Amnerise duetti (II vaatuse 1
annaabi.ee 
