Nende allakäiku põhjustas ka riigimaade hõivamine suurmaavaldajate poolt. Talupoegade massilisel väljarändel olid Rooma vabariigile rasked tagajärjed. Nii sai Gaius Gracchuse eesmärgiks taasluua talupoegade kiht, jagades neile riigimaast väikeseid maalappe. Kui Gracchus tapeti, muudeti reform kehtetuks. Lisaks väiketalupoegadele oli ka inimesi, kes harisid teistele kuuluvat maad ning tasusid maaomanikule selle eest raha, põllusaaduste või oma tööga. Neid võib nimetada koloonideks. Keisririigi ajal omandasid nad suurematähtsuse. Nende kõigelevinum maksuvorm oli iga-aastane kindlaksmääratud rahasumma, mis fikseeriti üheks viisaastakuks. Kolonaadi levikut keisririigi algusajal ei ole võimalik kindlaks teha, kuid üldine suundumus on siiski, et nende arv kasvas. Kuigi rendileping kehtis reeglina viis aastat, jäid koloonid tavaliselt maavaldusesse pikemaks ajaks. Orjatöö asendus järk-järgult koloonide tööga.
Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35. Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist. 36. Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa
Raharingluse häired mõjusid hukutavalt käsitööle ja kaubandusele. Lisaks soodustas käsitöö ja kaubanduse langust riigimaksude tohutu suurus. Põllumajandus oli langusteel juba vabariigi aegadest alates. Orjatöö tootlikkus oli madal, kuid nende ülalpidamine läks üha kallimaks. Paljud suurmaaomanikud tükeldasid oma maa väikesteks osadeks ja andsid need rendile vabadest kodanikest väikerentnikele ehk koloonidele. Ka muutsid orjapidajad oma orje koloonideks. Orja tööhuvi suurendamiseks anti neile maatükk, tööriistad, lubati ehitada onn ja soetada perekond. Selle eest pidi ori tasuma maksu rahas või osana saagist. Ülejäägi võis ori endale jätta. Koloonid muutusid latifundistide võlgnikeks ja ei suutnudki sellest välja rabelda. Nüüd ei võinud võlgnikust koloon enam lahkuda oma maatükilt, tegelikult oli ta maalapi külge kinnistatud. Orjuselt hakati üle minema pärisorjuslikule korrale - koloon oli poolpärisorjast talupoeg.
F otsustas selle eest maksmata jätta sest ütles et kaarik ei töökorras. Kvalifikatsioon: asjaõigus, võlaõigus Õs/jur. Faktid: lepingu sõlmimine, valduse üleandmine, kohustuse mittetäitmine E palkas V, et see põletaks kaariku maha ja nad sõlmisid kokkuleppe(volikirja) et E võtab vastutuse endale. ÕS/ jur. Faktid: kahju tekitamine Rooma võlaõiguses oli juba põhimõte, et inimene vastutab oma abiliste eest- culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid. Roomas oli riigimaadel suur osatähtsus. Riigikassa oli
-See, et Rooma pidi kaitseseisusesse astuma mõjus Rooma riigi majandusele halvasti Miks? - sõjakäikude lakkamisega vähenes ka sõjasaak(orjad). Orjanduslik tootmisviis satub kriisi, kuna orjasid pole enam saada. *Orjadele hakatakse jagama maatükke isiklikuks majandamiseks · bekuulium majandamisviis, kus ori saab enda kasutada maatüki ja teatud osa saadavast saagist peab andma peremehele. *Hakatakse maad rendile andma ka talupoegadele ja neid renditalupoegasid kutsutakse koloonideks. · Kolonaad majandamisviis, kus maa on rendile antud talupoegadele ning ta peab ühe osa saagist andma peremehele. *Esialgu koloonid olid vabad( kui teatud renditingimused ei sobinud, siis võis ta lahkuda. Hiljem kinnistati koloonid oma maa juurde siit tulenevad pärisorjuse juured) · Aastal 211 pKr saavad kõik vabad inimesed Rooma kodanikeks. · Keiser Caracalla edikt kõik vabad inimesed(mehed) kuulutati Rooma kodanikuks *naised kodanikud ei olnud
Kui oli orja omanikuks siis ori muutus vabastamisel ka peregrini dediticii, huve kaitsesid vaid ius gentiumi normid. 34. Latifundium-orjadega varustatud suurmajapidamine 35. Partsellid- latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele ja omanikele, kes esinesid valitsejana ja said endale teatava osa aastasaagist. 36. Koloonid- maarahavastik. Linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. a. Koloonideks muutusid barbarid, kes asusid Rooma riiki b. Orjad, kes olid saanud kasutamiseks maatükke Koloonid kinnistati maa külge ja neid nimetati ka maaorjadeks- servi terrae. Ta olid õigused: vara soetada, lepinguid sõlmida, pärandada,kuid liikumisvabadus ja elukoha valik olid piiratud. 37. Ius quiritium- Rooma kodanike õigus 38. Quirites-üksikisikud 39. Cives- üksikud kodanikud 40. Ager publicusel- riigimaad 41. Ius publicum- avalik õigus 42. Aerarium-riigikassa
annaabi.ee 
