EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KESKKONNAKAITSELISED ORGANISATSIOONID JA ASUTUSED EESTIS Referaat Juhendaja: Tartu 2008 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Keskkonnakaitse põhimõtted..................................................................................................4 2. Keskkonnaministeerium ........................................................................................................5 2.1. Eesti Keskkonnauuringute Keskus...................................................................................5 2.2. Keskkonnainspektsioon......................................................
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks Juhendaja: Merle Ööpik Tartu 2011 Meie peamine valgusallikas on Päike oma 24-tunnise tõusu ning loojangu tsükliga ja aastaaegadele vastava valge aja pikenemise ja lühenemisega. Ilma Päikeseta ei eksisteeriks elu planeedil Maa. Eelnev lause saab enamusele selgeks juba algkooli loodusõpetuse õpikutest ning see on ka täiesti tõene. Päike ja valgus on peamine elu allikas fotosünteesivatele taimedele, kellest omakorda toituvad loomad ning moodustub toiduahel. Valgus on loomadele ja ka inimestele vajalik ka lihtsalt selleks, et ümbritsevat näha ning taimedel on päikesevalgusest tulenevalt kujunenud fotoperioodiline raktsioon. Siiski mitte ainult päikeselt tulev nähtav valgus pole organismidele oluline, vaid ka teised kiirugused ja eelkõige s...
5. LEVIK, LEVIMINE, MIGRATSIOON Nendel kolmel terminil tuleb selget vahet teha. Levik on isendite paiknemine ruumis, asetumine ruumis üksteise suhtes, jaotus ruumis (ingl. k. distribution). Levimine on protsess, mis leviku taga seisab, liikumine ruumis ühest kohast teise (ingl. k. dispersal). Levimise erijuhtumiks on migratsioon e. ränne hulga isendite suunatud liikumine ühest paigast teise. Levik Piirkonda, milles vaadeldavat liiki organism on levinud, nimetatakse liigi areaaliks. Areaal kujuneb välja evolutsiooni käigus, sõltudes liigi fundamentaalsest nissist, levimisvõimest ja sellest kui hästi liik vaenlaste ning konkurentidega hakkama saab. Seega pole areaal liigi jaoks mingi muutumatu suurus, vaid võib ajas suureneda, väheneda, katkendlikuks muutuda, jne. Kui vaadata täpsemalt, mil viisil liigi isendid areaali piires paiknevad, võib eristada kolme peamist levikutüüpi ehk ruumilise jaotuse tüüpi, mida illustreerib allolev j...
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
Üksikorganismid ökoloogias Kõikidele kooslustele annavad näo üksikorganismid. Evolutsiooniline areng on ökoloogide sõul põhjuseks, miks org on sellised, elavad seal, kus elavad. Arvukuse levik sõltub sündivuse suremuse tasakaalust, sisserände väljarände bilansist. Eluks vajalikud kk tingimused Kasutatakse energiaressursina ka anorgaanilisi transformatsioone, mis on sobilukud eeltuumsetele. Metaan, väävliühendid, ammooniumioksüdatsiooni teel saadud energia. Ookeani sügavustes, termaalavade ümbrustes. Kuuma veega need ühendid kanduvad sinna lähedale ja bakterid jt saavad sealt energiat. Fotosüntees on teistele vajaliku energia allika saamis protsess. Kõik, sõltub järelikult päikeseenergiast. Vesi on tahkes olekus poolustel. Kõrbes (vesi aurustunud, kui üldse). Organismide mitmekesisus on ajutine. Nt üks liik asustab terve maakera. Kuna see pole aga universaalne liik, siis ta ei pea vastu kas iseäralikule temp-le, niiskusele jms-le. ...
Minu keskkonnaseisundi analüüs tuleb Puurmani valla kohta. Puurmani vald asub Jõgeva maakonna edelaosas. Territooriumi suurus on 292,7 km², kus elab 2010.aasta 01. Jaanuari seisuga 1745 elanikku. Vald piirneb lõunast Tartu maakonna Laeva vallaga, põhjast ja läänest Jõgeva maakonna Põltsamaa vallaga ja idast Jõgeva, Palamuse ja Tabivere valdadega. Ulatus põhjast lõunasse on 23 km, idast läände 14 km. Valla territooriumi läbivad Tallinn-Luhamaa (13,5 km ulatuses) ja Puurmani-Voldi-Uhmardu (18 km ulatuses) riigimaanteed. Valla keskuseks on Puurmani alevik. Valla koosseisus on 12 küla: Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Kursi, Laasme, Pikknurme, Tammiku, Tõrve, Härjanurme, Jõune, Pööra, Saduküla. Kõige kaugemal valla keskusest asuvad Härjanurme, Jõune, Pööra ja Saduküla külad, mille seos Puurmani alevikuga on olnud ainult haldussidemete kaudu. Puurmani vallal on üks Gümnaasium (Puurmani Gümnasium), üks algkool (saduküla Lasteaed-Algkoo...
eneserealiseerimise tee, individuaalne kompass igapevastele tegevustele Aldo Leopold, Henry david thoreau eelkijad. tegelik Arne Dekke Eide Nss 2. Millal tekkis svakoloogiline liikumine ja mille poolest on see oluline? tekkis 1960-70, mis pdis kujundada loodusekesksemat mtteviisi. svakoloogiline liikumine phineb inimese mtteviisi muutumisel kige laiemas thenduses.vaimne mberttlemine. 3. Mis on inimkeskne koloogia, mis eristab svakoloogiat inimkesksest? inimkeskses koloogias on kesksel kohal indiviid,svakoloogias on kik olendid vrdsel positsioonil inimkeskne:valitsemine looduse le, looduskk on tooaine inimvajaduste rahuldamiseks,maj. kasv, Maa ressursse on palju, probleemide lahendus on tehnoloogilises progressis , tarbijalikkus, rahvusriik, tsentraliseeritud KK. svakoloogiline: kooskla loodusega, loodusel on sisemine vrtus,lihtus materjaalsetes vajadustes (ainult 1 osa eneseteostusest) maa vimalused on piiratud, mdukas tehnoloogia, teadusei ole domineer9iv,
annaabi.ee 
