töökust, haritust. Tal on üsna naiivsed skemaatilised jutukesed. Kreutzwald ja Koidula kirjutasid samuti külaelust. Realistliku külakirjanduse kesksemaks autoriks on Vilde ja Särgava. Viimase ,,Paised" on hinnang eesti toonasele külaelule mädanema läinud koht (pais). Pais vajab ravi. Samuti viljeleb külaelu vastuolusid J. Liiv, leiab kompromissi romantilise ja realistliku külakäsitluse vahel. Lk 4. 16. Hübriidsus ja mimikri külakujutuse võtetena Mimikri: Kolonisaatori ja koloniseeritava ambialentne suhe. Koloniaalpoliitika tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit. Selle tulemiks pole kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia. Pisike mittesarnasus, mis vaikselt sugereerib on häiriv koloniseeritava identiteet pole siiski sama. E. Vilde ,,Külmale maale" Hübriidsus: uus transkultuuriline vorm, mis on kolonisatsiooni loodud kultuurilide kontakttsoonis. Hübriidsusel on mitu vormi: keeleline, poliitiline, rassiline
Kolonialism: · Kõrgaeg 15.19. sajandil. Seostub ennekõike Euroopa renessansiaegse ekspansiooniga. · Koloniaalmudel euro-tsentristlik: binaarne suhe Euroopa vs muu maailm. Tsiviliseeritud ala ja teda ümbritseva perifeeria suhe. · Koloniseeritud subjekti iseloomustatakse kui teist. · Kolonialismi mimikri - koloniseeritavad vastandavad end kolonisaatoritele, kuid võtavad neilt mudeli üle. · Ambivalents pidev pinge mingi asja ja tema vastandaja vahel. Koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas opositsioon, vaid ambivalentne ja keerukas: põhineb vastasseisul ja külgetõmbel. · Hübriidsus Komi K, Bhabha ,,Third Space of Enunciation". Kolonisaatori ja koloniseeritava suhted on vastastikuses sõltuvuses, mistõttu kultuuri puhtusest või hierarhiast rääkimine on mõttetu. · Mimikri kolonaalpoliitika eesmärgiks on üldiselt koloniseeritava ergutamine matkimaks kolonisaatorit
Milline on antud teksti suhe kanoonilise (Lääne) kirjanduse kaanonisse, teemadesse, tegelastesse jne? Kas erinevate postkolonialistlikke tekstide vahel on enam siduvaid või eristavaid jooni? (Erinevate maade põlisrahvastik, valged kolonisaatorid, diaspora-gruppide kirjandus) Mis on postkolonialistlik identiteet, mille iseloomustamiseks postkolonialistlikud teoreetikud on kasutanud mõisteid nagu Mimikri- Mimikri lähtub ambivalentsest suhtest kolonisaatori ja koloniseeritava vahel. Koloniaalpoliitika küllalt tavaline eesmärk on olnud ergutada koloniseeritavat matkima kolonisaatorit, kasutama tema vaateid, väärtusi, institutsioone jne, et luua koloniseeritavast enda koopia. Oluline on, et selle tulemuseks ei ole kunagi kolonisaatori täpne, vaid pigem ebaselge, määrdunud koopia, mis sisaldab korraga nii sarnasust, karikatuuri kui ka teatud ähvardust kolonisaatori suhtes. See tuleneb
kultuurilisest, majanduslikust, tehnilisest, moraalsest jne. üleolekust koloniseeritavate suhtes. Koloniseeritud rahvad kui metsikud, alaarenenud vs. koloniseeriate kõrgeltarenenud kultuur. Ambivalents, autentsus, hübriidsus, kolonialism, orientalism, mimikri (vt. T. Hennoste, Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=201) Ambivalents - pidev fluktuatsioon mingi asja ja tema vastandasja tahtmise vahel - nt. koloniseeritava suhe kolonisaatoriga ei ole kunagi puhas vastuseis, vaid esineb ka kaasatöötamist, koostöövalmidust. Autentsus - loobumine mingitest mõjudest, ,,juurte juurde tagasipöördumine" ehk loobumine koloniaalkultuuri mõjudest ja tagasiminek kolooniate-eelsesse aega. Hübriidsus - transkultuuriline vorm, mis tekib kahe kultuuri kontaktil ja segunemisel. Keeleliselt näiteks pidzin- ja kreoolkeelte tekkimine. Kolonialism .
Topeltteadvus kahe kultuuri vastanumisest tulenev vastuoluline maailma tajumise viis. Topeltteadvus väljendub ebakindal minatunnetuses, tundes, et ollakse ‚lõksus’ mitme kultuuri vahel, võimetus tunda enda kodus ükskõik millises kultuuris, pidev paigast ära oleku tunne. Mittekodusolemise tunne inimene ei saa end kuskil koduselt tunda, ta ei tunne end kodus ka iseeneses, ta on alatine psühholoogiline põgenik. Hübriidsus kolonisaatori ja koloniseeritava suhetest rõhutab nende vastastikust sõltuvust ja nende olemuste ühist konstrueerimist. 24. Ökokriitika. Iga uurija vastutus, sõltumata distsipliinist, mida ta esindab, on mõelda oma uurimistöös ka keskkonnaprobleemidele.Inimene liigina loob keskkonnatähendusi muuhulgas kultuuris jutustatavate lugude abil. Looduskirjandus keskendub inimese ja looduse suhetele, seoste otsimisele. Ökokriitikat saab rakendada klassikaliste kirjandusteoste analüüsimisel nt
Kolonialism märgib Euroopa laienemist renessansijärgsel perioodil, mis seab vastamisi meie (Euroopa) ja nemad (muu maailm); laiemalt tähendab see Impeeriumi suhet perifeeriaga ja marginaalsega (tsiviliseeritud ala ja tsivliseerimata ala). Kreolisatsioon märgib kultuurilise segunemise/muutuste protsessi, mille tulemuseks on kreoolühiskond (pidžinkultuur on kultuur ilma rahvata, kreoolkultuur on endale kasvatanud rahva). Mimikri lähtub ambivalentsusest koloniseeritava ja kolonisaatori vahel, kui koloniseeritavad matkivad koloniseerijaid. Orientalism on Ida mõtlemise mõju Läänele, Ida selgitamine lähtuvalt kujutluspildist, stereotüüpidest ja ideoloogiast. Pidžin- ja kreoolkeeled tähendab keelte põimumist nii, et luuakse uus keelevariant. Pidžinkeeled on praktilise eesmärgiga, mis kinnistudes saab kreoolkeeleks. Suulisus avaldub selles, et paljud kultuurid olid eelnevalt rajatud suulisele traditsioonile (kirja usaldusväärsus jms)
annaabi.ee 
