17. Bismarckil õnnestus Saksamaa ühendada, sest ta lõi tugeva armee. Vajalikud olid Austria-Preisi sõda ja Saksa-Prantsuse sõda, et Preisimaa juhtimisel suudeti Saksamaa ühendada. Saksa keisririik kuulutati välja 18. jaanuar 1871. 18. Otto von Bismarck oli Preisimaa minister-president, tema politika oli kindlakäeline ja suuri küsimusi otsustati „raua ja verega“. 19. Venemaa suutis 19. sajandil endale vallutada Ida-Euroopa ja Põhja-Aasia. 20. Venemaa koloniaalpoliitikas kehtisid põhimõtted: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. See oli negatiivne, sest põlisrahval polnud valikut. 21. Vene eripära 19. sajandil: Vene impeerium moodustas 17% maakera maismaa pinnast, riigis elas 10% maailma rahvastikust. Viis Vene ühiskonna erinevust võrreldes Lääne-Euroopa ühiskondadega: Venemaa kujunes riigist, mille valitseja oli kogu maa ja selle elanike omanik.
Ametiühingutesse kuulumine tehti kohustuslikuks (need olid riigi kontrolli all); töölistele kehtestati teatud soodustused (kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral). Streigid olid keelatud Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. · Välispoliitikas: Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur- Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud (erandiks Türgilt 1911.-1912.a. hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast ning Eritrea); üritati kaotatut tasa teha ja 1935-1936.a. vallutati Etioopia (kes oli Rahvasteliidu liige, ent erilisi Itaalia vastaseid sanktsioone sellele ei järgnenud). 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted.
Kehtestati kontroll hariduse, armee ja ühiskondlike organisatsioonide üle. Parlamendivalimised muudeti farsiks ning seetõttu kaotas parlament oma senise tähtsuse. Riigis toimusid propagandistlikud massiüritused ning tekkis Mussolini isikukultus. Sarnaselt Saksamaaga oli Itaalia eesmärk välispoliitikas Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva ,,Suur-Itaalia" loomine. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud, üritati kaotust tas teha ja 1935-1936 aastatel vallutati Etioopia, kes oli rahvasteliidu liige, ent erilisi Itaalia vastaseid sanktsioone sellele ei järgnenud. 1930-ndate aastate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale. Nende riikide ühendavaks teguriks oli diktatuur ja agressiivne välispoliitika. Ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted. Itaalias kehtestati majanduse juhtimise korporatiivne süsteem. See oli tööandjate ja
kehtestati teatud soodustused (kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral). · Streigid olid keelatud. · Itaalia majandus arenes teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. C) Välispoliitikas: · Itaalia eesmärk oli Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. · Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. · Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud (erandiks Türgilt 1911.-1912.a. hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast ning Eritrea); üritati kaotatut tasa teha. · 1935-1936.a. vallutati Etioopia (kes oli Rahvasteliidu liige, ent erilisi Itaalia vastaseid sanktsioone sellele ei järgnenud). · 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted.
(kindel tasuline puhkus; abirahad töötuse korral) ning streigid olid keelatud. Samas arenes Itaalia majandus teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. Välispoliitikas oli Itaalia eesmärk Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud (erandiks Türgilt 1911-1912 hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast ning Eritrea), üritati kaotatut tasa teha ja 1935-1936 vallutati Etioopia. 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted. · Eesti tee demokraatialt autoritarismile:
pääsuvõimalust 19. sajandi keskpaiga talupoeg ei näe. Kergemat elu kuskilt ei paista ja ainus abinõu selleks on selle sama prohvet Maltsveti usk. 18. Eesti vanema kirjanduse alkoholinarratiiv ja kõrtsi teema Lääne-Euroopa suhe alkoholiga on pigem naudinguline. Põhja-Euroopas (ka Eestis) käsitletakse alkoholi probleemikesksena. Algab juba Russowi kroonikast (ta nimelt põlgas talurahva liigjoomist). Erandiks on pidustused ja pulmalaulud, kus alkohol seostub rohkem lõbuga. Koloniaalpoliitikas on alkoholi alati käsitletud kui midagi võõrast, mille on kaasa toonud vallutajad v uued valitsejad. Eksisteerib 3 diskursust, kuidas alkoholist räägitakse 1) moraali diskursus (kirik) 2) meditsiiniline diskursus: 18. saj alkohol haiguse kontekstis. 3) sotsiaalne diskursus Alkohol Piiblis: Alkoholi liigtarvitamine on patt Jumal karistab. Vana Testament ütleb, et vägijooke ei tohi tarvitada (praktiline näpunäide). On samas ka selliseid kohti, kus alkohol on
abirahad töötuse korral) ning streigid olid keelatud. Samas arenes Itaalia majandus teistest suurriikidest (ka totalitaarsetest) aeglasemalt. Välispoliitikas oli Itaalia eesmärk Vahemere ääres domineeriva ja itaalia rahvusel põhineva "Suur-Itaalia" loomine. Itaalia välispoliitikat iseloomustas agressiivsus. Kuna seni oli Itaalia koloniaalpoliitikas suhteliselt kõrvalseisja rollis olnud (erandiks Türgilt 1911-1912 hõivatud Liibüa ja 19.sajandi lõpul hõivatud osa Somaaliast ning Eritrea), üritati kaotatut tasa teha ja 1935-1936 vallutati Etioopia. 1930-ndate teisel poolel lähenes Itaalia Saksamaale (ühendavaks teguriks diktatuur ja agressiivne välispoliitika); ühiselt tegutseti Hispaanias ning sõlmiti liidusuhted. 3
annaabi.ee 
