21. juuli - Hitler andis käsu välja töötada "Barbarossa plaan", kallaletungiplaan NSV Liidule. 3. august - NSV Liit annekteeris Leedu Vabariigi. 5. august - NSV Liit annekteeris Läti Vabariigi. 6. august - NSV Liit annekteeris Eesti Vabariigi. 15. august - Sakslased alustasid Suurbritannia lauspommitamist. Esimesest reidist võttis osa 800 pommitajat ja üle 1000 hävitaja. 27. september - Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Kolmikpaktile, hiljem liitusid sellega Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Slovakkia ja osaliselt ka Soome. September-oktoober - Itaalia ründas Kreekat ja Egiptust, rünnak ebaõnnestus. 28. oktoober - Itaalia tungib kallale Kreekale. 9. detsember - Britid tungisid Põhja-Aafrikasse. 18. detsember - Hitler kinnitas plaani "Barbarossa" 1941 11. märts - USA Kongress volitas vastuvõetud seadusega (Lend-Lease Act) presidenti osutama ainelist abi igale riigile, mille kaitset president peab oluliseks.
Saksa poolt häiris, et Molotov rõhutas Moskva huve Läänemere ääres. Hitler soovitas NSVL-il rohkem huvi tunda Afganistani ja Pärsia lahe vastu. Molotov ei kuulanud. Moskva tahtis Soome suhtes vabu käsi, Berliin aga toonitas, et Soomes peab säilima status quo. Sakslastele ei meeldinud ka Põhja-Bukoviina liitmine NSVL-i poolt. 18. dets.1940. allkirjastas Hitler Barbarossa. Saksamaa asus tihendama sidemeid ka liitlastega. 27. sept. 1940 kirjutas ta koos Itaalia ja Jaapaniga alla kolmikpaktile. Selles kohustuti üksteist igati abistama. Samal sügisel liitusid kolmikpaktiga Ungari, Rumeenia ja Slovakkia, järgm kevad Bulgaaria. 22. juunil 1941 ületasid Saksa üksused NSVL piiri. Lisaks saksamaale kuulutasid NSVL-e lähipäevadel sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Soome ja Ungari. Enne Barbarossa plaani täideviimist alustas Sks sõda ka Jugoslaavias, Jug oli küll liitunud kolmikpaktiga, kuid siis toimus
(alustab NL-vastase sõjaplaani Barbarossa - USA ja UK ei taotle kasu väljatöötamist) - ei tunnista vädivaldseid territoriaalseid muutusi - igal rahval õigus valida sobiv valitsemisvorm hiljem liitusid veel Ungari, Rumeenia, - riikliku iseseisvuse taastamine, kellelt see Bulgaaria, marionettidest Slovakkia, Horvaatia võetud (Soome oli küll Jätkusõjas sakslaste liitlane, kuid ei kirjutanud Kolmikpaktile alla) 1942 ÜR deklaratsioonis kinnitati Atlandi Harta põhimõtteid 1943 nov-dets TEHERAN (Stalin-Roosevelt- Churchill) -Saksa tingimusteta kapitulatsioon -teise rinde avamine
talle oluline USA enda kaitsmise seisukohast. Kuna toetuse vajajad olid hetkel maksujõuetud, siis abi kas laenati (lend) või renditi (lease) 27. sept. 1940 sõlmiti Kolmikpakt – kujunes lõplikult teljeriikide blokk. Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kohustusid üksteist aitama kui kellelegi neist peaks kolmas riik (va NSVL) kallale tungima. Hiljem liitusid veel Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, marionettidest Slovakkia, Horvaatia (Soome oli küll Jätkusõjas S. liitlane, aga ei kirjutanud alla Kolmikpaktile. Kolmikpakt oli suunatud eeskätt USA vastu, et see jääks neutraalseks – ähvardati sõjaga kahel rindel. NSVLi informeeriti paktist ja pakuti võimalust isegi liitumiseks. 8. Sõda Aafrikas: Lisaks sellele alustasid 1940.a. septembris itaallased Põhja-Aafrikas sõda Inglismaa kolooniate vastu, jäid hätta ja sakslased Rommeli juhtimisel tulid veebruaris 1941 appi - algas kõrbesõda Suessi kanali hõivamise pärast. 9. Sõda levib Balkanile Itaallased tahtsid 1940.a
Esimesest reidist võttis osa 800 pommitajat ja üle 1000 hävitaja. 27. september 1940 28. oktoober 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapan kirjutasid Berliinis alla Itaalia tungib kallale Kreekale. Kolmikpaktile. 18. detsember 1940 1941 Hitler allkirjastas "Barbarossa plaani". 6. aprill 1941 Saksamaa tungis kallale Jugoslaaviale ja Kreekale. 18. aprill 1941 29. aprill 1941 Jugoslaavia lõplikult okkupeeritud
annaabi.ee 
