Valgemetsa (1958, Tartu O. Lutsu nimeline raamatukogu), Kevad (1961, EKM). Aastast 1958 ilmnes vormiuuendustaotlusi, sealhulgas sürrealismi (Mõtted mustast seast, TKM ) ja kubistlikku vormimängu (Akvarell roosas, TKM, G. Suitsu ,,Luuletuste" illustratsioonid; kõik 1958). Eesti kunstis uudsena hakkas 1960. aastail monumentaalmaalis rakendama stilisatsiooni ja abstraheeritud kujundeid, selles laadis on õnnestunuim kolmikmaal Muusika. Ballett. Kujutav kunst (1961 -1962, EKM). 1965 tegi Tartu restoranile ,,Tarvas". 1960. aastate keskel alanud viimase loomejärgu teostele on omased eriline improvisatsioonilisus ning groteskist traagikani ulatuv tundelaad; lõi poolabstraktseid kompositsioone (Tektooniline, TKM, Surmaratsanikud ja Laternad, erakogu, Tartu; kõik 1966) ja fantaasiarikka ainestikuga väikesi temperamaale (Konversatsioonid
nahkehistööga. 1938. aastal taotlesid Ericu maalid moodsat lüürikat, olid pinnalised ning vormilt ja kontuuridelt ebamäärased, iseloomult rõõmsad. Viimased rahulikud tööaastad viitis mees Stockholmis. 1939. aasta maaliline maalide näitus Kunstihoones, tööd olid välja pannud Adamson.Eric, Aleksander Bergman, Jaan Grüünberg, Kaarel Liimand, Karl Pärsimägi, Kristjan Teder. Pretensioossem oli sisiliselt küll Adamson-Ericu kolmikmaal ,,Leib ja kala" (,,Eesti rannik"), millist mõtet rõhutas ka vastav natüürmort laia maastiku vasakus nurgas. Just antud võte aitas tõsta antud maali kõrgemale ja sabloonilisest isamaalikust püüdlikkusest; tema paralleeliks oli vaade Harjumäele ja Niguliste kirikule kunstniku autoportreega all vasakus nurgas. Sellel ajal näis ta oma äsjasest värvide analüüsimisest vikerkaarekildudeks ja piinlikust tasakaalustamisest edasi minevat
juugendstiilist inspireeritud laad, looduskäsitluses ilmnes panteismi sugemeid. Eriti selgesti avaldub juugendlikkus tema eksliibrisest ja sajangi alguskümne raamatukunstis. Raua kujundatud ja illustreeritud Juhan Liivi "Luuletused" (1910) on tolle aja raamatukunsti silmapaistvaim saavutus. 1913-1917 valmisid Eesti Kunstiseltsi tellimusel esimesed Kalevipoja-ainelised joonistused kavatsetavale "Kalevipoja" iluväljaandele ja 1919 ekspressionistliku kallakuga kolmikmaal "Kalmuneid" (sellega algab senisest jõulisem käsitlus). 1920. aastail ilmusid Raua loomingusse ekspressiivselt käsitletud mure-, valu- ja leinateema, pärast Pariisi-matka muutus ülekaaluks muinasteemaatika Üldis pidulik ülev meeleolu, talupoeglikult arhailine, selge ja monumenteelne käsitluslaad, ilmnev filosoofiline alltekst süvenes järgmisel aastatel. Parimini avaldub Raua suurejooneline laad "Kalevipoja" juubeliväljaandele loodud
pealiskaudse koopiad. Keskmine maal kujutab püha õhtusöömaaega, vasakul näeme Kristuse sündimise stseeni, paremal Kristuse taganutmist. 1882 lõpetati F. Sablri projekti järgi tornide ehitus. 1488 valmis 30 registriga mehaanilise traktuuriga orel, mille ehitas Lääne- Virumaal sündinud esimene eesti soost orelimeister Gustav Norman. Orel asendati hiljem uuega. 1889 valmis Balti-Saksa kunstnikult Sallyon Kügelgenilt lunastusmüsteeriumi kujutav kolmikmaal altari alaosas: ,,Jeesuse sündimine", ,,Püha Õhtusöömaaeg", ,,Jeesuse taganutmine". 1909. a. Paigutati peaukse kohal asuvasse roosaknasse ajanäitaja. Kell on ostetud Saksamaalt Weule tehasest. 1923 telliti maailmamainega firmalt E. F. Walcker&Co Ludwisburgis uus orel. Uus orel on registrite arvu poolest Eestis suurim. Kaarli kogudus on liikmete arvult Eestis suurim. 9
Tikitud Lehestiku Meistri (Master of the Embroidered Foliage) l�hikonda, kelle nime uusimad uurijad �igustatult Aert van den Bossche�iga samastavad. Kunstniku suurep�rased religioossed maalid on t�nap�eval hoiul sellistes paikades nagu Palais des Beaux-Arts, Lille, Prantsusmaa; Jumalaema kirik, Brugge, Belgia; Catedral de Burgos, Burgos, Hispaania; Museum Boijmans Van Beuningen, Rotterdam, Holland. Kujutatav motiiv ja teose formaat eeldavad, et k�esolev kolmikmaal oli loodud privaatseks palvetamiseks p�hakoja perekabelis v�i kodukirikus. Teos on omistatud 15. sajandi l�pus elanud kunstnikule, keda teaduslikus kirjanduses on tinglikult nimetatud Madonna Meistriks Grogi kollektsioonist selle meisterlikkuse, harmoonilise koloriidi, s�gava vaimulikkuse ja l��rilisuse p�hjal, mis tollele autorile omane oli. Kesktahvlil on kujutatud Madonna lapsega; tema �rna n�gu ilmestab vaevum�rgatav naeratus ja silmi neis varjuv kurbus
annaabi.ee 
