Et tagada katsekehale pärast kolme lööki ettenähtud kõrgus h = 50±0,8 mm, peab rammi juhtvardal (4) olev kriips jääma juhtliistul olevate äärmiste kriipsude vahele (joon 2a). Vastasel korral tuleb vormisegu hülsist välja suruda ja kaaluda uuesti kas veidi rohkem või vähem 170 grammist, olenevalt vajadusest. Joon. 2a Rammimisseade: 1 – ramm; 2 – kriipsud; 3 – juhtvarras. 2.2 Gaasiläbilaskvusteguri määramine Kontrollida, et seadme kolmikkraan (2) on õiges asendis (B). Puhastada kummikork sinna jäänud vormisegust, suruda sinna peale hülss koos tihendatud seguga. Tõsta ettevaatlikult kuppel (1) ja fikseerida välisel ringskaalal (5) (düüsi läbimõõt d = 1,5 mm) näit (pos. 3, vt. joon. 3). Hülss koos proovikehaga peab olema tihedalt paigutatud kummikorgi koonuspinnale (4). Kahtluse korral katta hülsi ülemine osa peopesaga, seejuures peab manomeetri näit olema 0. Kui seda pole, sobitada hülssi paremini kummikorgile
3- ventiilikarbid; 4- jämefilter; 5- raskekütuse ümberpumpamispumbad; 6- diiselkütuse ümberpumpamispumbad; 7- diiselkütuse settetank; 8- raskekütuse settetank; 9- eelsoojendi; 10- diiselkütuseseparaator (purifikaator); 11- raskekütuseseparaator; 12- diiselkütuse kulutank; 13- raskekütuse kulutank; 14- segutank; 15- gaasidepüüdja; 16- kütuseetteandepumbad; 17- eelsoojendid; 18- peenfilter; 19- mootori kõrgsurvepumbad; 20- kolmikkraan. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem 2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur Kütusemahutid, nivoomõõteseadmed ja kütusesegistid. - Laevas kütust hoitakse tankides. Kütusemahutid võivad olla kas põhja-, parda- või põiktankid. Põiktanke nimetatakse süvatank. Madalsurve kütusesüsteemis on järgmised mahutid: põhitagavaramahutid, settetankid, kulutankid ja mudatankid. Põhitagavara mahutites säilitatakse pardale võetud kütust
vastavalt tootlikkusele. Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid proovivõtukohadAndurid(rõhk,voolukiirus), 16. Piimatorustike armatuur: Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid. Proovivõtukohad. Andurid(rõhk,voolukiirus), kolmikkraan 17. Klapid: Vedruklapp: rakendamiseks suruõhk(ei saasta lekkel, elektriohutu), ennistamiseks vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru
hw = 22 / 2*9,81 = 4 / 19,62 = 0,204 m Lekv = Σ(n * d * m) Lekv = (20 * 0,056) + (8 * 30 * 0,056) + (3 * 75 * 0,056) + (250 * 0,056) + (75 * 0,056) + + (40 * 0,056) = 47,60 m Tabel 3. Kohttakistuste ümberarvutustegurid KOHTTAKISTUS ÜMBERARVUTUSTEGUR m Põlvis 90◦ d = 10...64 mm 30 d = 76...152 mm 40 Kolmikkraan 60...90 (Siin töös 75) Pöördklapp 75 Sissevool torusse 20 Väljavool torust 40 Vooluhulga mõõtja 200...300 (Siin töös 250) hl+k = * ((L + Lekv) / d) * (w2 / 2 * g) L = 40 m hl+k = 0,0169 * ((40 + 47,60) / 0,056) * 0,204 = 5,39 m hg = 14 m Hsum = hl+k + hg + hw Hsum = 5,39 + 14 + 0,204 = 19,594 m Joonis 2
Vahendid pesemisvahendid; nahatuimasti (nt 1% lidocain) + süstal nõelaga; steriilsed linad kateteriseerimispiirkonna ääristamiseks; arteri jaoks ettenähtud plastmasskanüül; õmblusvahendid ja niit, millega kanüül kinnitatakse patsiendi naha külge; side kanüüli fikseerimiseks (plaaster, teip); 2 rõhumõõtmissüsteem (loputamisseade, NaCl, survekott, kolmikkraan); rõhumõõtmisliin monitoriga ühendamiseks ohud nakkus; verejooks kanüülist; arteri tromboseerumine; emboolia 9.Pleuradrenaaz pleuradreeniga eemaldatakse pleuraõõnde kogunev vedelik (mäda, veri) või kopsudest, haavast pleuraõõnde pääsev õhk näidustus pneumo- ja hemotooraks õe ülesanded patsiendi ja vahendite ettevalmistamine; sobiva asendi saavutamine (seliliasend, punktsioonipoolne käsi tõstetakse üle
kuivakarteriga märiakarteriga KUIVA KARTERIGA SPM Enamus UPS – ides ja KPT –des kasutatakse kuivakarteriga mootoreid sest laeva õõtsumise tõttu ie jää sellistes süsteemides õlivõtutorud „kuivaks“ ja lisaks sellele vananeb kuivakarteriga mootorites õli aeglasemalt, kuna ta puutub vähem kokku kolvirõngaste vahelt karterisse pääsenud gaasidega. 1- Õlitank, 2- õlipump, 3- õlitermomeeter, 4- õlimanomeeter (enne filtrit), 5- kolmikkraan, 6- õlifiltrid, 7- õlimanomeeter (peale filtrit), 8- raamlaagrid, 9- õli magistraal, 10- nukkvõlli laagrid, 11- reduksioonklapp, 12- magistraal- manomeeter, 13- õlijahuti, 14- õlitermomeeter, 15- õliülelaske magistraal Märjakarteriga SPM õlitussüsteem. Siin on tsirkulatsioonipaagiks mootori karter. Erinevus kuivakarteteriga mootoritega seisneb selles, et siinsel süsteemil puuduvas alljärgnevad osad: ● tsirkulatsioonipaak
Kütusesüsteem Generaatorid saavad töötada nii kergekütusel kui ka raskekütusel. Raskekütus tuleb peamasinate päevatankidest ning läheb läbi ettevalmistussüsteemi generaatoritesse. Kergekütuse päevatank asub ahtriruumis. Kergekütuse trassil on ka black-out pneumaatiline kütuse etteandepump. Kütusesüsteemi kuulub kahepoolne kütusefilter, millel on sissevoolaval trassil kolmikkraan, millega juhitakse kütuse voolu kas siis ühte, teise või mõlemasse filtrisse korraga. Ühe filtri ummistumisel tuleb minna üle teisele filtrile. Kütusefiltris voolab kütus kõigepealt läbi kartongfiltri, mis on tehtud spetsiaalsest paberist. See filtreerib 10-15µm läbimõõduga osakesed, seejärel läbib kütus sisemise metallvõrgust filtri, mis on pandud kofreeritud ja augustatud korpuse sisse. See võtab kinni 40µm läbimõõduga osakesed
annaabi.ee 
