Ludvig van Beethoven 1770-1827 Tema motoks oli: "Läbi võitluse võidule." Tema ideaaliks oli isiklik vabadus, individuaalsus ja eetilised tõekspidamised. Just Beethoveni pikaajaline kurdistumine vabastas jõud, mis olid vajalikud selle saatuselöögi ületamiseks. Kõige silmapaistvam looming on 32 klaverisonaati ja 9 sümfooniat. Maailma kuulsad on nr 3. "Eroica", heroline e kangelaslik (algselt oli see pühendatud Napoleonile), nr. 5. "Saatuse nümf"ja 9. Sümfoonia. 32-st klaverisonaadist populaarsed: nr 8 "pateetiline"; nr 14 "kuupaiste sonaat" ; nr 21 "aurora"; nr 23 "kirglikult". Vokaal- sümfoonilise muusika osakaal on suhteliselt tagasihoidlik. On kirjutanud ainult ühe ooperi "Fidelio", mis oma olemuselt on "pääsemisooper". Ooperit redigeeris helilooja ligi 10 aastat, kuid ka siis ei jäänud lõpptulemusega rahule. Ooperis vastandub sünge vanglaõhkkond ja teiselt poolt valguse- ja vabaduseloovus, mida kehastavad Leore e Fidelio ja tema vang...
Lõpuks kujunes välja beethovenlik väljenduslaad, mis juhatas sisse järgmise, viljakaima perioodi. III periood, Viin (1802-1812): loomingu kõrgaeg. Kõige viljakam periood, kuigi andis ainult kaks suurt autorikontserti. Tema teoseid mängiti ja trükiti aina enam; sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Ehtbeethovenlik stiil, romantiline ja heroiline. Valmis suurem osa kogu loomingust: 8 sümfooniat, pooled klaverisonaadid ja kvartetid, kolm klaverikontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium, missa jne. IV periood, Viin (1813-1815): kriis. Depressioon, majanduslikud ja perekonnaprobleemid. Helilooja oli peaaegu kurdistunud. Paradoks: kuulsus just sel ajal haripunktis. Viini kongress kogu Euroopa ladvik Viinis, aitas kaasa ka Beethoveni kuulsusele. Loomingus vaid vähetuntu: üks klaveri-, kaks tsellosonaati ning kaks orkestriteost "Wellingtoni võit" populaarne, aga muusikaliselt ebaõnnestunud. 1815. aastal mängis viimast korda publiku ees.
kujutluses mõnel pillil mängitavat. K: Kreutzer Beethoveni loomingus põimuvad ühelt poolt inimkonna võitlus vabaduse ja valguse eest, teisalt kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu. Esimese heliloojana tõi ta muusikasse võitlusmeeleolu. Arvuka osa tema loomingust moodustavad kammerteosed ja soolokontserdid. Ta on kirjutanud 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 16 keelpillikvartetti. Suurvormidest: 1 viiulikontsert, 1 kolmikkontsert (viiul, tšello, klaver), 5 klaverikontserti. K: Klaverikontsert nr 3 Kõige silmapaistvamal kohal selles loengus on 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat. Maailmakuulsad on Nr 3. ehk “Eroica” (Napoleonile), 5. sümfoonia ehk “Saatuse sümfoonia” ja 9. sümfoonia. K: 5. sümfoonia e. “Saatuse sümfoonia” 32’st klaverisonaadist on enim populaarsed: 8. ehk pateetiline, 14. kuupaistesonaat, 21. Aurora, 23
Sarnaselt Haydniga hakkas ta neid kirjutama hilja, esimene sümfoonia valmis aastal 1800, mil Beethoveni teoste hulk oli juba suur ja tema nimi tuntud. Beethoveni sümfooniates on ühendatud ülev, dramaatiline väljendus ning loogiline ja ökonoomne ülesehitus. Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile Beethoveni kammermuusika tähtsaima osa moodustavad tema 16 keelpillikvartetti.Beethoveni keelpillikvartetid said populaarseks alles 19. sajandi teisel poolel. Tema kaasaegsed pidasid nende meeleolude vaheldumisi häirivateks, samuti ei meeldinud neile teravate kooskõlade eelistamine, vormitult pikad fraasid ega
Tema balletti ,,Promtheuse lapsed" esitati 23 korda. See oli ka aeg, mil Beethoven sai tuntuks Inglismaal ja Saksamaal. Paraku aga jäävad sellesse ajajärku ka tema ebaõnnestunud romantilised suhted, mis on oluliselt mõjutanud helilooja loomingu emotsionaalset häälestust. Aastatel 1800-1812 valmis suurem osa tema loomingust- 8 sümfooniat 9st, 32 klaverisonaadist ja 16 kvartetist pooled, 7 viiulisonaati, 3 klaverkontserti, viiuli- ja kolmikkontsert, ooper, oratoorium jpm. Järgnes 3-aastane kriisiperiood, mil Beethoven kirjutas väga vähe. Pärast venna surma oli Beethovenil kasvatada vennapoeg,samas jõudis ta just sel ajajärgul oma kuulsuse haripunkti, need aastad olid talle ka majanduslikult edukad. Hilisloominguperioodil 1816-1827 halvenes Beethoveni tervis, ta kurdistus lõplikult, hakkas jooma ning tõmbus üha enam endasse. Seda perioodi tema loomingus ongi vaadeldud kui üleminekut klassitsismilt romantismile
Missa C-duur ning Fantaasi klaverile, koorile ja orkestrile. 1809. aasta oli Beethoveni keskmises loominguperioodis kõige vaiksem. Aasta lõpul telliti Beethovenilt muusika Goethe draamale "Egmont" ning sellest sai alguse ta keskmise perioodi loomingu viimane jõuline laine. (Siitan 1998, lk 333-337) Kriis (1813 1815) Aastail 1800 1812 oli valminud suurem osa Beethoveni loomingust üheksast sümfooniast kaheksa, 32 klaverikontserti, viiulikontsert, kolmikkontsert, ooper, oratoorium, missa jpm. Sellele erakordselt intensiivsele ajale järgnes mitu aastat peaaegu täielikku vaikust. Aastad 1813 1815 on olulisematest teostest andnud vaid ühe suhteliselt vähetuntud klaverisonaadi, kaks tsellosonaati ning kaks tagasihoidlikku orkestriteost: "Nimepäeva-avamängu" ning sümfoonilise lahingupildi "Wellingtoni võit". Viimane tõi Beethovenile ohtralt kuulsust ja raha, muusikaliselt peetakse seda aga tema elu kõige piinlikumaks ebaõnnestumiseks.
Beethoveni kuuenda ja seitsmenda sümfoonia esitused kestavad umbes 40, kolmanda sümfoonia omad 50 ja üheksanda sümfoonia esitused umbes 70 minutit.[88][89] INSTRUMENTAALKONTSERDID: Instrumentaalkontserte on Beethovenil seitse: lisaks viiele klaverikontserdile veel viiulikontsert ja kontsert viiulile, tsellole, klaverile ja orkestrile. Kolm esimest klaverikontserti, mis on kirjutatud varem kui viiulikontsert ja kolmikkontsert, on lähedased Mozarti selle zanri teostele. Eriliseks teevad need teosed aga julge tonaalne plaan ja tarmukus, mis muudavad need teosed lähedaseks Beethoveni sümfonismile.[90] Neljanda osa peamine fenomenaalsus seisneb selles, et esimest korda zanri ajaloos alustab klaver kogu teost.[45] Instrumentaalkontserdile omast topeltekspositsiooni ta seal siiski ei kaota. Beethoveni neljandat ja viiendat klaverikontserti ning viiulikontserti iseloomustavad erakordselt pikad,
annaabi.ee 
