II tubli, kaunis, tütar, lammas III jalga, aasta, välja, oota, öine Kolmesilbiline kõnetakt I õline, ägestuv, eriti, arutu II raamatud, kaunitar, soolane III laitmatu, vaatleja, koltunud Välte määramisel on kolm etappi: 1) Kõigepealt määratakse kõnetakti silpide arv. 2) Kahe- ja kolmesilbilistes kõnetaktides tuleb kõigepealt vaadata esimese silbi pikkust. Kui esimene silp on lühike, siis on tegu esmavältelise sõnaga. Kui ei, siis tuleb edasi uurida. (Lühike silp on see, mis lõppeb lühikese vokaaliga) 3) Kui esimene silp on pikk, siis tuleb vaadelda kõnetakti kõigi silpide omavahelisi pikkussuhteid. Kolmanda vältelisestes kõnetaktides on esimene silp alati pikem kui järgnevad silbid. Teisevältelises on aga kõik silbid ühe pikkused.
silp - e k s a - m i - t e ks LÜHIKE SILP: 1. Puudub lõpp ja 2.tuumas lühike vokaal PIKK SILP:1. Lõpp olemas või 2. tuumas on kaks vokaali Sõnavälde 1. Silbitan sõna ning määran rõhulised ja rõhuta silbid ning kõnetaktid /e-la-ma/ /saar/ /ra-hu/-/lik-kus/ 2. Ühesilbiline kõnetakt on alati III välde Saar III välde 3. Kahe-ja kolmesilbilistes kõnetaktides tuleb vaadata esimese silbi pikkust e-la-ma I välde a) Kui esimene silp on lühike, siis on sõna esimeses vältes. Ta-ru, ke-na, tu-le-ma I välde b) Kui esimene silp on pikk, tuleb vaadelda kõnetakti teiste silpide pikkussuhteid. Soo-la-ne II välde Ka-pi II välde Kap-pi III välde 4. Sõna välte määrame viimasest kõnetaktist. /ra-hu/-/lik-kus/ III välde Kate ka-te II välde
(ülemine osa kuulub rannamurde alla). Alutaguse jääb välja. · Ei esine õ häälikut. a, e, o, u pohi (põhi), peld (põld) · Hilisdiftongid vueras, rüem (rõõm) kui on tegemist pika õ-ga · Nõrgas astmes üksikklusiil · Sk astmevahelduset: leskel, kääskin · Palatalisatsioon puudub · G kadu särg: säred; telg: teled, järestikku · Lööma, sööma lihtminevikus löin, söin. · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnade toimumata: keldane (kollane) · Nimetavas e: - järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema: tiha, koht : kuha · Äi, oi, ai diftongid päiv, laiva, koir · Aa, ää säilinud pää · K u *kakl kaul (kael) Rannikumurde murrakurühmad: 1. Läänerühm (Jõelähtme, Kuusalu, Haljala lääneosa) 2. Keskrühm (Haljala idaosa, Viru-Nigula) 3. Idarühm e Vaivara
Ranniku- e rannamurre: · Ei esine õ-häälikut a, e, o, u: pohi, peld, sana · Hilisdiftongid: vueras 'võõras', rüem 'rõõm' · Nõrgas astmes üksikklusiil: sepä 'sepän' · Tugev üksikklusiil: sepä, koto 'kodu' · Sk astmevahelduseta: leskel, käskin · Palatalisatsioon puudub: palk:palki · G kadu: särg : säred ; telg : teled ; järestikku · Lööma, sööma lihtminevik: löin, söin · Vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane 'kollane', laskesin · Nimetavas e: järve, lapse · E ja o kõrgenevad h ees: tegema :tiha; koht : kuha · Äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv · Aa, ää säilinud: pää · K > u: *kakl > kaul 'kael' ; *nakr > naur(is) 'naeris' Rannikumurde murrakurühmad Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): · Süömme, tulette · Tulid 'tulivatä Keskrühm (HljI, VNg); Idarühm e Vaivara Alutaguse murre
Ranniku- ehk rannamurre ei esine õ-häälikut -> a, e, o, u: pohi, peld, sana; hilisdiftongid: vueras ‘võõras’, rüem ‘rõõm’; nõrgas astmes üksikklusiil: sepä ‘sepän’; tugev üksikklusiil: sepä, koto ‘kodu’, jätän; sk astmevahelduseta: leskel, käskin; palatalisatsioon puudub: palk : palki; g kadu: särg : säred, telg : teled, järestikku; lööma, sööma lihtm.: löin, söin; vokaalide sisekadu kolmesilbilistes sõnades toimumata: keldane ‘kollane’, laskesin; nimetavas e: järve, lapse; e ja o kõrgenevad h ees: tegema : tiha, koht : kuha; äi-, oi- ja ai-diftongid: laiva, koir, päiv; aa, ää säilinud: pää; k > u: *kakl > kaul ‘kael’, *nakr > naur(is) ‘naeris’; Rannikumurde murrakurühmad (1)Läänerühm (Jõe, Kuu, HljLä): - süömme, tulette - tulid ‘tulivat’ (2) Keskrühm (HljI, VNg): - süömmä, tuletta - tuliva, süönü
annaabi.ee 
