Poliitilisse ellu kaasaja 1) Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO - TALO osaleb sotsiaalpartnerina seadusloomes, poliitikate kujundamises, arendab üleriigilisi kollektiivseid töösuhteid ning peab töötasuläbirääkimisi valitsuse ja teiste volitatud tööandjate ühendustega. 2) Eesti Ametiühingute Keskliit - Esindab töötajate huve üleriigilistel palgaläbirääkimistel ning peab kahe- ja kolmepoolseid läbirääkimisi tööandjate ja valitsusega. 3) Eesti Tööandjate Keskliit - Nende eesmärgiks on esindada ja kaitsta oma liikmete huve suhetes seadusandliku ja täitevvõimuga ning töövõtjate esindajatega, samuti esindada liikmesorganisatsioone rahvusvahelisel, üleriiklikul ja regionaalsel tasandil. Teenuse osutaja 1) MTÜ Lapsevanemad narkomaania vastu LNV- Abistada narkomaanide lähedasi inimesi
ratifitseerimata ja 1923 lõpuks realiseerus vaid Eesti-Läti kaitseliit. Majanduslike koostöökatsete peamiseks tulemuseks jäi 1923 sõlmitud Eesti-Läti tolliuniooni leping, mis peatselt taandus kahepoolseteks kaubalepinguteks. Neis kasutati kuni 1930. aastateni nn Balti klauslit, mis võimaldas vastastikuseid erisoodustusi. 12. septembril 1934 allkirjastati Genfis Balti Liit üksmeele ja koostöö leping Eesti, Läti ja Leedu vahel, mis nägi ette kolmepoolseid regulaarseid kokkusaamisi välisministrite tasemel. 19341940 toimus 11 välisministrite kohtumist, kus arutati ühist huvi pakkuvaid poliitilisi küsimusi. Regulaarselt toimusid kolme maa mitteriiklike organisatsioonide seltside, eri elukutsete esindajate (ajakirjanikud, juristid, majandustegelased, õpetajad jt) kohtumised, ühisnäitused, spordivõistlused. Balti liidu loomine toetus Esimese maailmasõja ajal ja järel
12. Trammijuhtide ametiühing ning linna trammivedu korraldav ettevõte sõlmisid 01.12.16 kollektiivlepingu kehtivusega kuni 31.12.17. Ametiühing teatas 02.02.17, et korraldab 09.02. streigi Eesti Ametiühingute Keskliidu (EAKL) 05.02. algava streigi toetuseks. EAKL-i streigi põhjus on seadusandliku ja täidesaatva võimu soovimatus pidada ametiühingute ja tööandjatega dialoogi. EAKL soovib streikidega saavutada järgmisi järeleandmisi: alustada viivitamatult kolmepoolseid läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida kokkulepe, mis lahendab Eesti Töötukassa reservidega seotud probleemid ja sätestab seaduses töötuskindlustuse 59 eelarve tasakaalu põhimõtte; ning toetada Eesti Haridustöötajate Keskliidu (EHK) poolt õpetajate palkade alamäärade tõstmiseks korraldatavat streiki.
liikmeskond on suur. - kahepoolne kollektiivleping: o 1. töötajad, töötajate ühing või liit o 2. tööandja, tööandjate ühing või liit - kolmepoolse kollektiivlepingu puhul lisandub riik või KOV - NB! Kolmepoolne leping pole tööõiguslikus mõttes kollektiivleping Eestis pole olemas, kuigi seadus võimaldab. Riik või Kov tuleb juurde. Välisriikides ei ole kolmepoolseid. Mis huvi KOVil võiks olla osaleda? Kolmepoolsus tuleb riiklikul tasandil välja – nt tööpuuduse vähendamiseks, seaduse eelnõu arutamisel või muutmisel, kuid need ei ole kollektiivlepinguid, vaid poliitlised suunised, kuidas edasi minna. See on kolmepoolne suhtlemine mitte kollektiivleping. Muude seadustega käeheb vastuollu (töötüli saab olla T ja TA vahel, TL täitmine on T ja TA vahel) - (KLS §§ 2 ja 3) 13.2 Sõlmimine
Esimesena selgitame veidi raudsete kolmnurkade (iron triangles) olemust. Raudsete kolmnurkade näol on tegu pigem väikeste ja mitteametlike, kuid samas püsivate gruppidega, kuhu kuuluvad kolm osapoolt seadusandja(d), täidesaatva võimu esindaja(d) ja lobist(id). Kõik osapooled raudses kolmnurgas on seotud sama poliitikavaldkonnaga (nt põllumajandus, haridus vm) ja neil on ühine eesmärk kaitsta oma tegevusala huvisid. Selliseid kolmepoolseid gruppe nimetatakse raudseteks just seetõttu, et sealsed liikmed on omavahel väga tugevalt seotud, kuna nad saavad üksteisele olla vastastikku kasulikud (teha rahalisi annetusi, jagada infot, tagada võimalus pol. eesmärkide elluviimisel jne). (Patterson, 2013, p. 233; G. C. Edwards et.al., 2014, p. 335) Aja jooksul on raudsed kolmnurgad oma populaarsust kaotanud ning esile on kerkinud probleemipõhised võrgustikud (issue network), mis kujutavad endast
annaabi.ee 
