Lattmaterjali (joon. 1) on kergem lõigata kitsamalt küljelt, sest sel juhul jaotub lõikejõud väiksemale pinnale ja lõikamine edeneb kiiremini. Saelehe murdumise vältimiseks on vajalik, et lõikamisel puutuks metalli mittevähem kui kolm hammast. Õhukesed lehed ja latid kinnitatakse kruustangidesse puitklotside vahel, seejärel aga lõigatakse koos klotsiga (joon.2). Joon. 1 Joon. 2 Ümarmaterjali lõikamiseks tuleb märkejoonele kolmekandilise viiliga teha väike sisselõige. Saelehe paremaks suunamiseks asetatakse vasaku käe suur sõrm nii, et küüs toetuks vastu märkjoont, saeleht aga nihutatakse küüne juurde. Paremas käes hoidvat saagi suunatakse väljasirutatud nimetissõrmega kuni sisselõikumiseni metalli. Ruudukujulise ristlõikega materjali lõigatakse nagu ümarmaterjali, ainult erinevusega, et lõikamise alguses hoitakse saelehe endapoolset otsa natuke kõrgemal
Kristus.” Aasia Hiina: Paleemuuseum Pekingis – Aadress: taevase rahu väljak, Peking. Hiinlaste kunst. Teoseid: 2.sajandist pärinev pronkskuju, mis kujutab päikesevarjuga hobukaarikut, Qi baishi rullmaal “Krevetid,” nefriitplaatidest surirüü (u 200a eKr), u 2500a vanune kultusnõu. Iraak: Rahvusmuuseum Bagdadis- Aadress: Rashidi tänav/ Shuhada silla lähedal. Muuseumisse on kogutud Mesopotaamia aarded ja kiilkirja varajased näidised. Teoseid: Sumeri kujukesed palvetajatest, kolmekandilise krihvliga pehmesse savitahvlisse pressitud kiilkirjamärgid, 3. aastatuhandest eKr pärinev härja pea. Iraan: Rahvusmuuseum Teheranis – Aadress: Imaam Homeini avenüü, Si-e-Tiri nurgal, Teheran. Eksponeerib kuni seitsme aastatuhande vanuseid kunstiväärtusi. Teoseid: Dareios I audientsireljeef, ahhemeniidide ajastust pärinev kuldne lõvi-peeker, vana-pärsia jooginõu, Skulptor Shami loodud sõjamehe pronkskuju. Jaapan:
Pole tarvis osata isegi keelt,milles tekstid on kirjutatud,sest piltmärgi ja selle kaudu vahendatud sõna häälduse vahel pole vähimatki sidet. Näiteks kaasaegsed piktogrammid on liikluskolmnurgad või kolmnurgad WC ukse peal.Piltkirjast eristatakse mõttekirja,mis edastab mõttekomplekse ega põhine ühelgi kindlal keelel. Mõiste ehk sõnadekiri koosneb ideogrammidest.Kiilkiri ja hieroglüüfid koosnevad ideogrammidest.Kiilkiri on kirjaviis,kus kiilukujulised kirjamärgid vajutati kolmekandilise või neljakandilise krihviga niiskesse savitahvlisse. Kiri tekkis algul Sumeris,siis Akkadis ja levis kõikjal Idamaades. Kiri arenes piltkirjast sünamärkidega silpkirjaks. Hieroglüüfid- vanaegiptuse kirjaviisi kreeka nimetamise. Lingvistikas on neli kirjasüsteemi: ideograafiline kiri,logograafilis-süllaabiline (sõna-silbiline),süllaabiline ja alfabeediline (hääliku täheline märkimine). Kreeta ehk Minose kiri oli loodud Kreetal enne kreeka hõimude sissetungi
Sugukond loalised - Juncaceae Rohttaimed, lehed kolmes vertikaalses reas, kõrreliste lehtede sarnased Tuultolmlevad Õied silmapaistmatud, tihedates ühe või kahe kandelehega pööristes Õiekate kolmetine, kroon ei ole eristunud Vili: kupar P3+3 A3+3 G3 Umbes 200 liiki põhiliselt põhjapoolkeral Eestis luga (Juncus), 19 liiki ja piiphein (Luzula), 6 liiki Sugukond lõikheinalised – Cyperaceae Põhjapoolkera parasvöötmes, üle 4000 liigi Märjad või niisked kasvukohad Rohttaimed kolmekandilise säsika varrega, sõlmekohtadeta Lehed pikad, kitsad, kinnise tupega, enamasti kolmes vertikaalses reas Õied tuultolmlevad Õiekate tugevalt redutseerunud, iga õis ühe kandelehega Õied koondunud pähikutesse, pähikud erinevat tüüpi liitõisikutesse Vili: kolmekandiline või lame pähklike Perek tarn – Carex üle 1000 liigi, Eestis 75 liiki Papüürus Cyperus papyrus Eestis perekonnad: soonerohi (Blysmus), mugulkõrkjas
Lehed lineaalsed, vahelduvad, enamasti kahes reas Lehetuped lahtised, keelekesega Õied tugevasti redutseerunud, iga õis kahe kandelehega (sisesõkal ja välissõkal), õied pähikutes Iga pähiku alusel kaks kandelehte – liblet Pähikud moodustavad õisikuid Vili: teris, suurema osa viljast moodustab seeme ja sellest omakorda tärkliserikas endosperm Sugukond lõikheinalised – Cyperaceae Põhjapoolkera parasvöötmes, üle 4000 liigi Märjad või niisked kasvukohad Rohttaimed kolmekandilise säsika varrega, sõlmekohtadeta Lehed pikad, kitsad, kinnise tupega, enamasti kolmes vertikaalses reas Õied tuultolmlevad.Õiekate tugevalt redutseerunud, iga õis ühe kandelehega Õied koondunud pähikutesse, pähikud erinevat tüüpi liitõisikutesse Vili: kolmekandiline või lame pähklike.Perek tarn – Carex üle 1000 liigi, Eestis 75 liiki Papüürus Cyperus papyrus Sugukond bromeelialised Bromeliaceae Troopilises Ameerikas levinud sugukond, üle 2000 liigi
Kasvatatakse ka ilutaimena aedades, kus paljuneb hoogsalt ja võib muutuda umbrohuks. HIRSSTARN Carex panicea, nime tõlkimisel panicea on hirsilaadne. Sugukond lõikheinaline. Kasvukoht: hirsstarn on meil tavalisemaid tarnu niiskel kuni märjal pinnasel niitudel, puisniitudel, soodel, järvekallastel, kuid ka kuivadel loodudel. Püsik. Kadakaloodudel üks tähsamaid taimkatte komponente. Taim on hallroheline, 15-45 cm kõrge nüri- kolmekandilise varrega. Lehed 2-4 mm laiad, varrest lühemad. Isaspähikuid üks; sellest allpool paikneb 1-3 emaspähikut. Emaspähikud piklikud, 1-1,5 cm pikad, püstised, kuni 2 cm pikkadel raagudel, võrdlemisi tihedalt asetsevate põisikutega. Alumise emaspähiku kandeleht vart tihedalt ümbritseva tupega, õisikust lühem, kuid oma pähikust tavaliselt pikem. Põisikud kujult munajad, 3,5-4,5 mm pikad rohekad või kollakad, hiljem pruunistuvad. Emakasuudmeid 3
annaabi.ee 
