kaugusi mõõdeti kaugustena sellest märgist. (Ehk mitte ,,Kõik teed viivad Rooma", vaid ,,Kõik teed viivad Millarium Aureumi".) Triumfikaared · Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna neid võib leida Itaaliast, Prantsusmaalt, Põhja-Aafrikast ja mõnelt poolt Aasiast. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar. Triumfikaared ei olnud väravad. Need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu, seega ei olnud sõjavankris Roomasse tagasipöördunud võitjal mingit võimalust nende alt läbi sõita · Trumifikaar kujutab endast laia kaareavaga kivist massiivi ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Kuna aga selle massiiv oli liigendatud vastavalt klassikalisele orderile, on raskuse mõju mõnevõrra pehmendatud ja ülesehitus muutunud
läheduses Rooma keisrite foorumid. Iga keiser püüdis niisuguse kavatisega endale püsivat mälestusmärki luua. Range sümmeetria, korrektne järgnevus ja kogu kompleksi ühine telg meenutavad egiptuse templite kompositsiooni. - Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar. - Rooma amfiteatrid olid mõeldud gladiaatorite võitlusmängude ja rusikavõistluste areeniks. Nendel etendustel ei olnud mingit seost müütide või kombetalituste ega kunstilist eelamuste vahendamisel. Amfiteatreid võib lugeda hilise antiikaja urbanismi sünnitiseks. - Rooma linna peatempel on Panteon. See oli kõigi jumalate tempel, mistõttu keskel ei võinud seista ainult üks skulptuur. Vaja oli järelikult tavalisest märksa avaramat ruumi.
Traianuse sõjakäiku Daakiasse. Kõige selle keskel kõrgel alusehitisel seisis Traianuse tempel, mille sissekäigu juurde viis hiigelsuur trepp. Triumfikaared Rooma arhitektuuri uueks tüübiks, mis oli keiserliku Rooma kogu elulaadi resultaadiks, olid triumfikaared, mis püstitati võitja piduliku sissesõidu auks linna neid võib leida Itaaliast, Prantsusmaalt, Põhja-Aafrikast ja mõnelt poolt Aasiast. Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar. Triumfikaared ei olnud väravad. Need püstitati alles mõned aastad pärast saavutatud võitu, seega ei olnud sõjavankris Roomasse tagasipöördunud võitjal mingit võimalust nende alt läbi sõita. Trumifikaar kujutab endast laia kaareavaga kivist massiivi ning meenutab vanade kindlusväravate ehitusskeemi. Kuna aga selle massiiv oli liigendatud vastavalt klassikalisele orderile, on raskuse mõju mõnevõrra pehmendatud ja ülesehitus muutunud proportsionaalseks ja selgeks
Neljandal korrusel istusid vabakslastud orjad ning see oli kaunistatud neljakandiliste pilastritega (poolsambad) · Saksamaale Nürnbergi rajati 1930. aastatel veelgi suurem Colosseumi koopia · Väiksemaid amfiteatreid oli ka mujal · Üheks omapärasemaks Rooma ehitiseks oli triumfikaar · Neid on ehitatud võidukate väejuhtide auks · Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar · On säilinud ühekaareline Tituse triumfikaar · See püstitati tagantjärele Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas · Sellega algab juutide diasparaa aeg juutide kogukond elab Palestiinast väljas · Kõige kuulsamaks Rooma Keisririigi arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest (Süürias) · Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt · Apollodorose tuntuim ehitis on Rooma linna suurim väljak Traianuse foorum, umbes 280×200 m
· Esimest korda mainiti kristlasi Rooma põlenguga seotud kirjutistes · Nero süüdistas süütamises kristlasi · Nero tõugati hiljem troonilt ja tapeti ühe orja poolt · Saksamaale Nürnbergi rajati 1930. aastatel veelgi suurem Colosseumi koopia · Väiksemaid amfiteatreid oli ka mujal · Üheks omapärasemaks Rooma ehitiseks oli triumfikaar · Neid on ehitatud võidukate väejuhtide auks · Väiksema võidu puhul püstitati ühekaareline, suurema võidu puhul kolmekaareline triumfikaar · On säilinud ühekaareline Tituse triumfikaar · See püstitati tagantjärele Tituse võidu auks ülestõusnud juutide üle Palestiinas · Sellega algab juutide diasparaa aeg juutide kogukond elab Palestiinast väljas · Kõige kuulsamaks Rooma Keisririigi arhitektiks oli Apollodoros Damaskusest (Süürias) · Ta oli keiser Traianuse õuearhitekt · Apollodorose tuntuim ehitis on Rooma linna suurim väljak Traianuse foorum, umbes 280×200 m
Ühe avausega võiduvärava kaks võimsat pülooni on ühendatud võlvkaarega, selle kohal olevat antablementi kaunistab kiri, et kaar on Senati poolt pühendatud jumalikule Titusele. Püloonide nurki liigendavad komposiitkapiteeliga poolsambad, reljeefidel keisri kujutised, võlvkaare kohal madalreljeefis võidujumalanna Victoria figuurid. Tituse võidukaarele järgnes hulgaliselt teisi, millest tänasesse päeva on jõudnud õige mitmed. Septimus Severuse kolmekaareline triumfivärav on ehitatud 2. sajandil, Constantinuse oma, aga aastail 312 - 315. Viimase rajamisel kasutati Rooma varasematelt arhitektuurimälestistelt 32 pärinevaid detaile. Constantinuse võiduvärava sambad ning kompositsiooni kaunistavad daaklaste figuurid pärinevad näit. Trajanuse foorumilt. Rooma arhitektuuri üheks võtmesõnaks on kindlasti termid. Termide varaseimast välimusest
annaabi.ee 
