*Meeste rõngad *Meeste vabaharjutus Joonis 1. Mehed Joonis 2. Naised 5.Lisa Joonis 3. Olev Puust Töötanud riistvõimlemise ja akrobaatika treenerina 23 aastat. Omab töökogemust nii väikelaste kui tippsportlastega. On töötanud ja juhendanud sportlasi Eestis, Soomes, Rootsis, Inglismaal, Norras, Lätis. 1980-1994 oli Eesti riistvõimlemise peatreener. Parim õpilane, endine tallinlane Runar Alexanderson (Ruslan Ovtchinnikov) on võistelnud kolmedel olümpiamängudel, saavutades Ateena OM-l toenghooglemises hinnatava 7. koha. Aastatel 1999-2007 töötas Soomes riigi suurimas riistvõimlemisele ja akrobaatikale pühendunud klubis Espoon Telinetaiturit vastutava treenerina, kus võimlejate arv oli 1400! Olevi parimad õpilased on arvukalt võitnud Põhjamaade ja Soome erinevate vanuseastmete meistrivõistluste medaleid. Osalenud FIG poolt korraldatud koolitustel ja seminaridel.
Phayllose kohta ütleb epigramm" "Ta hüppas viis jalga üle viiekümne, kuid heitis ketast viis jalga alla saja." Selle epigrammi muistsed kommenteerijad informeerivad meid, et hüppekast oli tavaliselt ette nähtud viiekümne jala pikkuste hüpete jaoks ning et sellest kaugemale hüpates ja kõvale pinnale maandudes murdis Phayllos jala. Teise teadaoleva hüppe, mis oli viiekümne kahe jala pikkune, sooritas spartalane Chionis, staadionijooksu ja diaulose võitja kolmedel Olümpia mängudel aastate 664 ja 656 vahel e.m.a. Märkimist väärib, et hoolimata sellest võimsast hüppest, mis enne Phayllose oma oli arvatavasti parim, ei olnud isegi Chionise- taoline hiilgav jooksja suuteline võitma viievõistlust; ilmselt ei olnud ta kettaheitja, odaviskaja ega maadleja. Üks kreeka kaugushüpesse puutuv veider asjaolu on see, et Philostratose andmeil peeti seda raskeimaks atleetikaalaks, mistõttu selle saateks lubati mängida flööti.
Klubi: Viljandi Suusaklubi Kärp on osalenud maailmakarikasarja etappidel 15 korda. Lisaks osales ta ka maailmameistri- võistlustel Liberecis. 41. koht (53 võistlejat) 50 km klassikastiilis ühistardist sõidus. 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus. Kaspar Kokk Sünniaeg: 03.08.1982 Pikkus: 176 cm Treener: Jaanus Teppan Klubi: Spordiselts Sparta Kaspar on osalenud maailmakarikasarja etappidel 33 korda. Lisaks on Kaspar käinud ka Torino olümpiamängudel ning kolmedel maailmameistrivõistlustel. 42. koht (64 võistlejat) 15 + 15 km suusavahetusega sõidus 14. koht (14 meeskonda) 4 × 10 km teatesõidus Anti Saarepuu Sünniaeg: 26.03.1983 Pikkus: 180 cm Treener: Hille Saarepuu, Asko Saarepuu, Mati Alaver Klubi: Võru Suusaklubi Anti on osalenud maailmakarikasarja etappidel 45 korda. Lisaks on Anti käinud ka Torino olümpiamängudel ning kahel maailmameistrivõistlustel. 42. koht (62 võistlejat) 1,6 km klassikasprindis 16
tiitli, läbides 50 m 31,2-ga, 1910 kordas Soomes eelmise aasta saavutust, 1911 läbis Vladivostokis 50 m 28,8-ga. Ujus Peterburist Kroonlinna (14 versta ehk 15 km) 3 tunni 40 minutiga. 190814 kirjutati temast palju kordi ajalehtedes, teda kõrvutati maadlejate Lurichi ja Abergi ning sõudja Kuusikuga. Kokkuvõtte Eesti ujumine on kõvasti edasi arenenud.Kõige rohkem starte on teinud Indrek Sei, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel. Parimad tulemused tegi ta Atlanta olümpiamängudel (22. ja 26. koht).Eesti on 2010 edukas ujumisriik, kes suudab konkureerida ka endast märksa suuremate rahvustega. Kasutatud materjal 1) Entsüklopeediline teatmeteos.Olümpiamängud.Tallinn:"Valgus",1980 528lk. 2) Entsüklopeediline teatmeteos. Eesti Entsüklopeedia nr.8. Tallinn. Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995 lk704 3) Saarman, H., Teemägi, E
kes 1976. aasta suveolümpiamängudel võitis NSV Liidu meeskonnas meeskondliku maanteesõidu. Jalgrattur Erika Salumäe on esimene Eesti naissportlane, kes tulnud kaks korda olümpiamedalile, ja ainus Eesti naissportlane, kes võitnud olümpiamedali kahele riigile (1988 kuldmedali NSV Liidule ja 1992 kuldmedali Eestile). Ta on ainus Eesti sportlane, kes on valitud 9 korda Eesti aasta sportlaseks, ja esimene naissportlane, kes on osalenud kolmedel olümpiamängudel. 1992. aasta suveolümpiamängudel tuli meeste grupisõidus kaks Eesti sportlast esikümnesse: Lauri Aus oli 5. ja Raido Kodanipork 9. Erika Salumäe Erika Salumäe on Eestis tunnustatud jalgrattur ja väljapaistev poliitik. Ta on sündinud 11. juunil 1962. Lisaks füüsilisele ideaalsele vormile on sportlane veel ka Eesti olümpiakomitee auliige ja Eesti Petanque´i Klubi Liidu president.
Hilje hakkasid moslemid kutsuma indusid kes ei võtnud moslemi usku vastu. Austati Ema-jumalannat, sealt oli pärit svastika(haakrist). Lootose asend(jooga?). Aarjadharma vanimsõna mida kasutati religiooni tähistamiseks. Umbes 1500 ekr. Tungisid indiasse aarlased(indoeurooplased). Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Kastikord(tõug) jagasid mitte eurooplased kastitesse rassi alusel. Kaste on tänapäeval 30 000 ja alamkaste 25 000. Esimestel kolmedel(põllumehed, sõjamehed, preestrid) võisid lugeda ainult veedasid. On kaksõndinud ja el jaguneb 4 perioodiks. 1)Guru juurde elama (õpilase periood) 2)Perekond ja ülal pidamine 3) erakuaeg, kui lapsed suureks kasvatatud, lahkusid perede juurest. 4)Vabanemine, Rändav munk. Brahmanism (teine faas) oli preestritekeskne ohverdamisreligioon. Arvasid, et ohvrid hoitsid maailma korda. Jumalate roll oli väike. Hinduism(3faas). Pühad tekstid -1)veedad(teadmine), kõige vanem ja olulisem on Rigveda
annaabi.ee 
