mullakihid Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nim koagulatsiooniks (sool läheb geeliks või vastupidi). Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel
tootmise vastu on säilinud ainult tänu tema unikaalsete omadustele. PHB ja selle PHA- analoogid on asendamatud mitmes biotehnoloogilises ja meditsiinilises rakenduses, nt ajutises jäkjärgult asendatavates implantides ja ravimkandjates. Neis valdkondades ei mängi kasutatava materjali hind erilist rolli. Tärklis on looduslik polümeer, mida saadakse maisist, kartulist, nisust, tapiokist jms. Tärklis on tselluloosist märksa veelebesem, külmas vees ta ainult pundub, ent kuumas vees muutub kolloidlahuseks. Selleks et muuta kristalliline tärklis vormitavaks termoplastseks tärkliseks, tuleb seda koos plastifikaatoritega (vesi, glütserool, polüglükoolid) kuumutades destruktureerida. Polüolefiinid polüetüleen (PE) ja polüpropüleen (PP) on enimkasutatavad plastid. Peamiselt pakenditööstuses kasutatavat polüetüleeni toodetakse aasts u 80 miljonit tonni. Sellest valmistatakse ka igapäevaseid tarbesemeid- joogikõrtest ja toidunõudest pesumasinate ja mööblini
2)orgaanilised kolloidid tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 3)orgaanilis-minraalsed kolloidid tekivad mineraalsete orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis happelised kolloidid negatiivse laenguga eesti muldades põhimassiga. suurem osa neist ränihappe-ja huumuskolloidid atsidoidsed kolloidid kolloidide esinemisel hajutatul nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. kui kolloidid esindavad koondunult nimetatakse seda geeliks. kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks sool geeliks ja vastupidi 21. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. neeldumisnähtused mullas: mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda tahkeid, vedeliaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga ja seal ringeva vee ja õhu kaudu. neelamisvõimest
2) Orgaanilised kolloidid - tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3) Orgaanilis -mineraalsed kolloidid - tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Veel eristatakse: happelised ehk atsidoidsed kolloidid, aluselised ehk basoidsed kolloidid, sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happelised või aluselised e amfoteersed kolloidid. 28. Sool, geel, koagulatsioon. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (sool geel). Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. 29. Mulla neelamisvõime. Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla
eritavad lahusesse hüdroksüülioone (OH-), nimetatakse aluselisteks ehk basoidseteks kolloidideks. Osad elemendid (Fe, Al, Mn jt) dissotsieeruvad kolloidses olekus sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happena või alusena. Selliseid kolloide nimetatakse amfoteerseteks kolloidideks. Eesti muldades põhimassi moodustavad negatiivse laenguga atsitoidsed kolloidid. Suurem osa neist on ränihappe- ja huumuskolloidid. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks (soolgeel). Võib olla pöörduv või pöördumatu. Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. Mulla kolloidkompleksi nimetatakse neelavaks kompleksiks. 20
1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1)Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2)Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3)Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. 27. Sool, geel, koagulatsioon- Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nim koagulatsiooniks (sool läheb geeliks või vastupidi). 28. Mulla neelamisvõime- on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel
endaga kaasa murendmaterjali, millest moodustus jää taganemisel mitmeid setteid. Jääsetted ehk moreenid on sorteerimata pudedad kivimid, millel puudud kihilisus. Otsmoreenid tekivad jääst väljasulanud ja kuhjatud materjalist jääserva ees. Kui jääserva taganemine toimus pidevalt ilma peatusteta, siis moodustus põhimoreen. Jääsulamisvete setted on tera suuruse järgi sorteeritud ja seepärast kihilised. Sool, geel, koagulatsioon. Kolloidide esinemisel hajutatult nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nimetatakse seda geeliks(sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks(sool<->geel). Võib olla pöörduv ja pöördumatu. Enamik mullas olevaid kolloide on koaguleerunud olekus. Mulla kolloidkompleksi nimetatakse neelavaks kompleksiks. Küllastusaste. Küllastusaste näitab kui mitu protsenti neelamismahutavusest moodustavad neeldunud alused. Tähistatakse V. V=S/T*100 (%)
annaabi.ee 
