paremusjärjestuses on Sloveenia 18.kohal. Tööturupoliitika: Sloveenia majanduse kõige olulisem on tööstus 2014.a seisuga(27,1 %). Detsembris 2014 oli 799 958 majanduslikult aktiivset isikut. Jaanuaris 2015 oli Sloveenia Tööturuametis registreerunud 124 279 töötut, mis on 4,3% vähem kui aasta varem. 2015. aastal on miinimumkuupalk Sloveenias – 790,73 EUR bruto (561.46 EUR neto). Tulenevalt seadustest ja kollektiivlepingutest on tööandja kohustatud maksma vähemalt miinimumpalka. Sotsiaalpoliitika Pensionipoliitka: Pensionit saavad inimsesed kuus 192,91 eurot kuus. Meeste pensiooniiga 63a ja naiste oma 61a. Keskmine eluiga meestel 80,1a ja naiste keskmine 84,8a. Hariduspoliitika: Sloveenias finantseeritakse haridus peaaegu täielikult riigi poolt ja osaliselt ka kohalike omavalitsuste poolt. Riik finantseerib nii ühiskondlikke koole kui ka litsentseeritud erakoole
Saada regulaarselt teavet EAKLi tegevusest EAKLi liikmel on õigus astuda välja EAKLi liikmeskonnast Liikme kohustused Peab rakendama demokraatia ja avatuse põhimõtteid Arendama üleriigilist tegevust ja koostööd Täitma juhtorganite otsuseid, olema solidaarne töövõitluses Tasuma EAKLi liikmemaksu osalema EAKLi tegevuses ja tegema nendega koostööd pidama ametiühinguliikmete registrit teavitama EAKLi oma liikmete arvust, koosseisust, sõlmitud kollektiivlepingutest EAKLi JUHTIMINE JA JÄRELEVALVE EAKLi juhtorganid on: Kongress Volikogu Juhatus Esimees (Harri Taliga) STRUKTUURIÜKSUSED Sekretariaat Alaline tööorgan, mis valmistab ette dokumente ja eelnõusid, korraldab liikmete koostööd ning põhikirja ning kontrollid nende täitmist Osakonnad Ametiühingute piirkondlikud koostööorganid. Edendavad ametiühingute koostööd Viivad piirkonnas ellu EAKLi eesmärke Värbavad uusi ametiühinguliikmeid Propageerivad ametiühinguliikumist
„Tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu ning tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel sõlmitud kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laienemise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus.” Esiteks tähendab see, et laiendada saab vaid neid kollektiivlepinguid, mille kohaldamisala on äriühingute kollektiivlepingutest laiem (sest tööandjaid esindav osapool peab olema vähemalt tööandjate ühing või liit). Teiseks tähendab viide seaduse § 6 lõike 1 punktidele 1 ja 3 seda, et laiendada saab vaid palga- ning töö- ja puhkeaja tingimusi. Kolmandaks ja kõige tähtsamaks asjaoluks on antud kontekstis see, et ainsaks laiendamise eelduseks on lepingupoolte enda tahe. Kehtestatud on vaid üks
stimuleerida rahavoo seisukohalt parimate alternatiivide valimist. 3.4 Riskide hajutamine ja · Kokkuvõtlik hinnang, kuidas erinevat tüüpi riske jaotada ja jagada, siirdamine et risk langeks sellele, kes suudab sellega paremini toime tulla. 3.5 Lepinguperiood(id) · Lepinguperioodide põhjendused ja olulisemad lepingutingimused. 3.6 Personal · Personali rakendamine, sh õigusaktidest, kollektiivlepingutest jms tulenevad piirangud. 3.7 Teostamise ajakava · Läbimõeldud ajakava, soovitavalt ka oluliste tarnijate/alltöövõtjate ajakavad ning tõendused nende võimekusest omi ajakavasid täita, arvestades olulisi asjaolusid, mis mõjutavad tulemusi ning riske. 4 Tasuvus ... ehk finantsiline põhjendus 4
organisatsioonide ning töötajate organisatsioonide vabatahtlikeks läbirääkimisteks, et reguleerida töösuhte- ja töötingimusi kollektiivlepinguga. Soodustada asjakohase lepitus- ja vabatahtliku vahekohtumehhanismi loomist ning kasutamist töövaidluste lahendamisel. Tunnustada töötajate ja tööandjate õigust korraldada ühisaktsioone huvikonfliktide korral, sealhulgas õigust streikida, järgides kohustusi, mis tulenevad varem sõlmitud kollektiivlepingutest. 7.Laste ja noorte õigus saada kaitset(1) Kehtestada vanuse alammääraks töösuhte alustamisel 15 aastat, tehes erandi lastele, kes teevad kerget tööd, mis ei kahjusta nende tervist, moraali ega hariduse omandamist. Kehtestada kindlaksmääratud ohtlike või tervistkahjustavate tööde puhul vanuse alammääraks töösuhte alustamisel 18 aastat. Tagada, et koolikohustuslikke isikuid ei võeta niisugusele tööle, mis jätab nad ilma võimalusest täiel määral vastavat haridust saada.
Töötaja koolitamine jms Õigusaktidega vastuolus olevad tingimused on kehtetud Mall Gramberg Poolte kohustused ja õigused Poolte vastastikused kohustused Töötaja kohustused täidab isiklikult Tööandja kohustused täidab isiklikult või esindaja kaudu Töölähetus tööülesannete täitmine väljaspool kokkulepitud töö tegemise kohta (max 30 päeva korraga) Õigused tulenevad TL, seadusest, teistest õigusaktidest, kollektiivlepingutest Mall Gramberg Ametijuhend ja töösisekorra eeskirjad Ametijuhend asutusesisene dokument, mis piiritleb töötaja tööülesanded ja nende täitmiseks vajalikud üksikud toimingud Töösisekord määrab poolte käitumisreeglid töösuhetes Määratakse töösisekorraeeskirjadega, mille kinnitab tööandja ja mis sisaldab vähemalt: tööaja alguse ja lõpu eraldi täisealistele ja alaealistele, samuti tööaja
lepingutähtaja jooksul töötajate koondamise tõttu) 6.5.__________________________________________________________________ (erisoodustustega töölepingu puhul TLS § 80 lg 2) 85 7. Lõppsätted 7.1. Käesoleva töölepingu sätestamata küsimustes juhinduvad osapooled seadustest, haldusaktidest, sisekorraeeskirjadest ja kollektiivlepingutest. 7.2. Käesolev tööleping on koostatud kahes eksemplaris, üks kummalegi poolele. Tööandja (esindaja) Töötaja ________________ ________________ TÖÖLEPINGU TINGIMUSTE MUUTMINE Töölepingu nr Lisa nr ,, "______________2005 _____________________________________________________________________ (näidata, milline töölepingu punkt on muudetud ja fikseerida uus kehtiv sõnastus,
annaabi.ee 
