NATO e Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Telon Aalbok 9.a klass NATO e Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon Asutatud 1949.a Asutajaliikmed: Ameerika ühendriigid, Kanada, Belgia, Holland Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia Portugal, Taani, Norra ja Island NATO ülesanded Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. Kuni Korea sõjani oli NATO peaasjalikult poliitiline organisatsioon. Militaarstruktuur ehitati üles USA juhtimisel. NATO peasekretär Jens Stoltenberg alates 1. oktoobrist 2014 (Norra) NATO ajalugu 1954. aastal avaldas Nõukogude Liit soovi NATO-ga ühineda, tagamaks rahu Euroopas. See ettepanek lükati tagasi, kuna selles nähti soovi alliansi nõrgestada. 17
Organisatsioon Organisatsioon Koostööorga- Arengu Organisatsioon nisatsioon MILLAL 26. juuni 1945 4. aprill 1949 1975 1961 LOODUD EESMÄRGID 1.Rahu ja julgeoleku Organisatsioon Oma tegevuses kaitsmine maailmas. põhineb paneb OSCE OECD tegeleb 2.Riikide koostöö kollektiivkaitsel suurt rõhku peamiselt majanduspolii- korraldamine , läbi mille relvastuskontrollil tikaga: üldise rahvusvaheliste liikmesriigid e, inimõigustele, teabevahetuse, andmete probleemide nõustuvad autoritaarsete kogumise, statistika aval- lahendamisel. välise rünnaku riikide damise, majanduse 3
Genfi õigus-isikute kaitse Haagi õigus-Lahingu meetodid ja vahendid Kes on kombatant? tunnused: vormi kandmine,avalik relvakandmine,organiseeritus 3. Eesti kaitsepoliitika (kordamisküsimus) Eesti julgeolekupoliitika eesmärgid on kindlustada : Eesti iseseisvus ja sõltumatus, territoriaalne terviklikkus, põhiseaduslik kord, rahva turvalisus Riigikaitse terviklik käsitlus Eesti kaitsepoliitika aluseks on usutav heidutus. Riigikaitse = 1) sõjaline kaitse, põhineb - NATO kollektiivkaitsel (5.) - esmasel iseseisval kaitsevõimel 2)rahvusvaheline tegevus 3)tsiviilsektori toetus- inimeste enda varud, vahendid võetakse kasutusse vms. 4)psühholoogiline kaitse- et kõik sõnumid, info, mida edastatakse inimestele, ei tekitaks paanikat, probleeme jne. 5)sisejulgeoleku tagamine- politsei, päästeamet, kiirabi (elutähtsate teenuste toimimine) 6)elutähtsate teenuste toimimine Relvajõud alluvad demokraatlikel valimistel võimule tulnud tsiviilisikutele.
Endiste Varssavi pakti riikidega tekkisid aga head suhted ning paljud neist astusid 1999. ja 2004. aastal NATO-sse, nende hulgas ka Eesti. Võidurelvastumine Sõjalised liidud NATO (North Atlantic Treaty Organisation)- Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjaline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. NATO kõrgeim organ on Põhja-Atlandi Nõukogu, mida juhib NATO peasekretär. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. NATO peakorter asub Brüsselis. Viimati laienes NATO 2009. aastal, kui liitusid Albaania ja Horvaatia. Lisaks liikmesriikidele osaleb NATO rahupartnerlusprogrammis veel 22 riiki. VLO - Varssavi Lepingu Organisatsioon oli Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20 . sajandil. • Liikmed:
Riigikaitset mõistetakse laiemana kui üksnes sõjaline kaitse see hõlmab riigistruktuuride ja rahva kõiki võimalusi riigi julgeoleku tagamiseks Eesti-vastase sõjalise iseloomuga tegevuse korral. Riigikaitse osadena toimivad peale sõjalise kaitse ka tsiviilsektori toetus, sisejulgeoleku tagamine, välistoetuse leidmine, elutähtsate teenuste toimepidevus ja psühholoogiline kaitse. Eesti sõjaline kaitse tugineb esmasel iseseisval kaitsevõimel ning NATO kollektiivkaitsel. Eesti sõjaline kaitsmine on kavandatud Põhja-Atlandi lepingu artiklis 5 operatsioonina. Kollektiivkaitse tugevdamisel rõhutab JPA 2010 NATO nähtavuse, usutavuse ja võimekuse vajadust. NATO ümberkujundusprotsessis toetab Eesti piisavate sõjaliste võimete arendamist kõigi NATO ülesannete täitmiseks. Sõjaliste võimete kasutamist kajastatakse ka välispoliitika valdkonnas kriisiohje või kaitsealase abikäepoliitika vahendina
● Osales paljudes kriisikolletes ● Iraak vallutas Kuveidi ● ÜRO käivitas operatsiooni, et Iraak ei vallutaks naftarikast Saudi Araabiat c) võitlus terrorismiga. ● rangem kontroll lennujaamades ● terrorirünnakute eest karistamine ● võitlus ISISega ● mängib maailmapolitseinikku 18. NATO. a) NATO asutamise mõte; ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ● alus pandi 4. aprillil 1949 aastal Põhja- Atlandi Lepinguga ● põhineb kollektiivkaitsel, mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutada ● mõte oli saavutada maailmarahu, et ei tuleks järgmist maailmasõda b) asutajariigid; ● Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani c) artikkel 5; ● aktiveeritud vaid ühel korral ● ühe liikme ründamine rünnakuga kogu alianssi vastu ● pärast 11
Püüab igakülgselt võidelda terrorismi leviku, tekke ja eriti muidugi tagajärgedega. Ennetamiseks kasutatakse samuti enamasti sõjalist jõudu (ennetavad sõjad ja rünnakud). Haakub ka "kurjuse teljega": paariariigid, mis toidavad terrorism 18. NATO. a) Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon on sõjalis-poliitiline liit, millele pandi alus 4. aprillil 1949 Põhja-Atlandi lepingu ehk Washingtoni lepinguga. Organisatsioon põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama (NATO artikkel 5). b) Põhja-Atlandi leping (ehk Washingtoni leping) allkirjastati 4. aprillil 1949. Belgia, Hollandi, Luksemburgi, Prantsusmaa, Ühendkuningriigi, USA, Kanada, Portugali, Itaalia, Norra, Taani ja Islandi poolt. c) NATO artikkel 5 kohaselt käsitletakse ühe liikme ründamist rünnakuna kogu alliansi vastu
Kuigi fookuses on majandus, paneb OECD rõhku ka teiste majanduse ja arenguga tihedalt seotud valdkondadele nagu tervishoid, haridus, keskkond, sotsiaalpoliitika, avalik haldus jne. OECD formaalne eesmärk on tugevdada demokraatiat ja soodustada vabaturumajandust kõikjal maailmas. OSCE ehk Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon püüab konflikte ennetada, kriise ohjata ja aidata kaasa konfliktijärgse sotsiaalsele taastustööle, sealhulhgas inimõiguste tagamisele. NATO põhineb kollektiivkaitsel, läbi mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutama. Vaadake mida tähendab artikkel 5 ja ka 3. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on 26. juunil 1945 San Franciscos 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku,inimõiguste ja rahvusvahelise koostöö tagamine ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. 2
annaabi.ee 
