· Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk) · Majaomanikel võrdne kodanikuõigus · Koolihariduse edendamine · Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad · Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi · Laiendati pearahamaksu · Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike · Hakati korraldama hingeloendusi kollegiumid · Mõisad muudeti pärisomandiks · Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus- kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid. 3. Talurahvas pärast Põhjasõda Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud
Eesmärgiks oli Balti aadli privileegide piiramine ja keisrivõime tugevdamine, kuna balti aadlikest poles neile mingit vastast. Muudatused: taotles Baltikumi seniste privileegide kaotamist ja siinsete provintside tihedamat liitmist impeeriumiga, taotles tollipiiride kaotamist, Eesti- ja Liivimaa kubermangu etteotsa nimetas ühise asevalitseja, osaliselt piiras nii rüütelkondade ja linnade omavalitsust, saatis laiali rüütelkondade maanõunike kollegiumid, kehtestati pearahamaks. Vennastekogudused: kust sai alguse, mida positiivset, mida negatiivset tõi kaasa? Vennastekogudused said alguse Saksimaalt. 1730. Aastate algul toodi see Eestisse. Negatiivne- paljudes kohtades läks vennastekoguduse liikumine usulistest piiridest välja ja tekkisid äärmuslikud kõlbsustaotlused. Positiivne- see aitas suuresti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisele, eestlased hakkasid omandama rohkem kirjutusoskust,
Eesti- ja Liivimaal talupoegade vabastamine pärisorjusest.Talurahvakoolid,Forseliuse seminar ( Tartu ülikool 1632),Suur Nälg,Põhjasõda.Stuartite Inglismaal absolutismi jooni ( ei kutsutud parlamentikokku ).Austria, Preisimaa.Venemaa 17.saj seoses Romanovitega – 20.saj- isevalitsus.Peeter I reformid-Sõjaväereform(alaline sõjavägi),Raius akna Euroopasse- Läänemereni Põhjasõjas,riigivalitsemise korrastamine- senat ja kollegiumid,Kubermangud- haldusreform,Pearahamaks,Teenistusaadli loomine(astmestik),vaimulikud riigiametnikeks,euroopalikud tavad,uus pealinn Peterburg,Välismaised meistrid, manufaktuuride loomine. VALGUSTUSIDEOLOOGIA18.sajand-Nimi -Kant,püüe anda haridust teadmisi,humanism ja ratsionalism,Loodus eeskujuks,Katoliku kiriku vastu- deism,Ühiskonnakäsitlus erinev,Sünnimaa Inglismaa,Thomas Hobbes – sünnilt on inimesed võrdsed,John Locke- riik peab kaitsma omandit,usuvabadus.
• Riia toomkapiitel -1566 • Saare-Lääne, Kuramaa piiskopkond — Taani • Põhja-Eesti, Tallinn — Rootsi • Liivi orduriik - Poola kuninga kaitse • Rahvastiku vähenemine • Üleüldine häving (purustamine, rüüstamine, põgenemine, tapmine, küüditamine) POOLA AEG LÕUNA-EESTIS • 1582 - 1629 • U 100 000 elanikku, 17.saj keskel tõus • Talude revisjon - tühjadesse taludesse setod, soomlased, rootslased • Vastureformatsioon (luterlus-katoliiklus) • Jesuiidid — kollegiumid (Tartu I kõrgkool) — trükikoda — kohaliku keele õpetamine • Hertsogkonnad — Presidentkonnad — Vojevoodkonnad RAHULEPINGUD • 1582 VENE-POOLA (JAM ZAPOLSK — LÕUNA-EESTI - POOLA) • 1583 VENE-ROOTSI (PLJUSSA — TALLINNN JA PÕHJA-EESTI - ROOTSI) • 1629 POOLA-ROOTSI (ALTMARK — MANDRI EESTI - ROOTSI • TAANI-ROOTSI (BRÖMSEBRO — KOGU EESTI - ROOTSI) • 1617 STOLBOVA RAHU • 1661 KÄRDE RAHU KULTUUR 16. SAJANDIL • Humanism, reformatsioon, renessanss
teel, senised välismaalastest ohvitserid asendati vene aadlikega, loodi navigatsiooni ja suurtükiväekoole, määrati sisse teenistusastmete tabel; raua tootmiseks võeti kasutusse Uurali rauamaagivarud, mundrite ja purjete valmistamiseks rajati riidemanufaktuure; senine Bojaaride duuma asendas Peeter lähikondlastest ja sugulastest koosnevad senatiga, prikaaside asemele rajas kollegiumid; uue halduskorraldusega jagati riik kümmekonnaks kubermanguks; kiriku allutamine riigile, patriarhi koht kaotati ning kirku juhtumiseks loodi sinod; riigikassa täitmiseks kehtestati isikumaksud, millest olid vabastatud vaid aadlikud ja vaimulikud, sellest ülevaate saamiseks hakati korraldama hingerevisjone; pealinn kolis Moskvast Peterburi, mille
SÕJA või ka Esimese põhjasõja nime all. - Rootsi ja Poola-Leedu vallutuste piir kunagisel keskaja Liivimaal pani 20.sajandini paika piiri Eestimaa ja Liivimaa vahel. - 1584.a-Eestimaa kubermang - Liivimaa- ala Rootsi Eestimaa ja Kuramaa hersogiriigi vahel. Batory kehtestas 1582.a Poola haldussüsteemi, säilitas tolerantsuse luterlusesse. Jesuiidid saadeti katoliku vastureformatsiooni tegema. Kollegiumid Riiga ja Tartusse, kuid ei suutnud siiski luteri kirikut Liivimaal domineerivalt positsioonilt tõrjuda. Batory püsivam saavutus oli 1570.aastal rajatud Vilniuse jesuiitide kollegiumi alusel 1579.aastal rajatud Vilniuse ülikool, nimekaim ladina luuletaja õppejõud MATTHIAS CASIMIRUS SARBIEVIUS ja teoloog-filosoof MARTINUS SMIGLECIUS (Locica). - 1587.a valiti kuningaks ZYGMUNT III WASA. Wasa dünastia ajal (1587-1668)
Peeter I reformid, nende mõju Venemaa euroopastamisele. Värvati uus sõjavägi nekrutivõtmise teel, senised välismaalastest ohvitserid asendati vene aadlikega, loodi navigatsiooni- ja suurtükiväekoole, määrati teenistusastme tabel, raua tootmiseks(sõjaväe relvastuse parandamiseks) võeti kasutusse Uurali rauamaagivarud, mundrite ja purjete valmistamiseks rajati riidemanufaktuure, senine Bojaaride duum asendati Peetri lähikondlaste ja sugulastest koosneva senatiga, rajati kollegiumid, kirku juhtimiseks loodi sinod, riigikassa täitmiseks kehtestati isikumaksud(millest olid vabastatud vaid aadlikud ja vaimulikud), pealinn kolis Moskvast Peterburi(mille ülesehitamine pidi olema euroopalik, õukonnas keelati Vene riietus ja pikad habemed, naised kaasati õukonna ellu, ajaarvamine Kristuse sünnist, kuigi Juliuse kalnefri järgi). Seadis eesmärgi vallutada Venemaale väljapääs merele, pidas Peter I (1682-1725) esmasena silmas Türgile kuuluvat Musta mere rannikut.
Euroopa suurvõimuks( liider) ja sellega seoses Paavsti silmis saab vastureformatsiooni kants. Paavstiks oli sel ajal Gregorius XIII ning tema kaugemaks nägemiseks oli Katoliku kiriku taastamine põhja-Euroopas+ soov levitada katolikku usku Venemaal. 1581 a hakatakse mõtlema, mida ette võtta liivimaal, otsustatakse Liivimaale saata jesuiidid, oaavsti soov kattub paavsti sooviga. Juulis 1581 pannakse paika paberid tulevase katoliku kiriku statuur Liivimaal. Arvati, et liivimaale tuleb luua kollegiumid, nende asukohad määrati ka kindlaks. Liivimaa katoliseerimine seot Antonio Possevinoga, kes 1570ndatel aastatel liikus Euroopas ringi. Kirj välja oma liturgia ( Juhhan III), seda paavst ei lubanud-> katoliilasest naise surm-> luterlus. Konflikt rootsiga nii suur-> Possevino lahkub. Ivan IV andis mõista, et ka tema on nõus oma riiki katoliku kiriku rüppe vedama, Possevino saatis oma saatkonna Venemaale. 1582 a alguses, kui peeti rahuläbirääkimis päädis Jam Zapolski relvarahuga ( 15
annaabi.ee 
