vallavolikogu, Kultuurkapitali Nõukogu, töövaidluskomisjon, Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon. Isik haldusorganinaon füüsiline isik, nt minister, tervisekaitseinspektor, politseinik või juriidilisest isikust haldusekandja tervikuna, nt kohaliku omavalitsuse üksus või õigusvõimeline asutus Haldusorganeid võib otsuste vastuvõtmise korra järgi liigitada ka monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatses organis teeb otsuse üks isik, nt Vabariigi President, minister Kollegiaalses organis teeb otsuse isikute kogu, nt Vabariigi Valitsus, linnavolikogu, Hasartmängumaksu Nõukogu) Organikandjaon füüsiline isik organi taga. Asutus (haldusekandja osana) Haldusekandja asutuson haldusekandja osa, mis moodustab varade ja personali tervikliku kogumi kindlate alaliste avaliku halduse ülesannete täitmiseks. Sisuliselt
Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi süsteemi (veel ka: riigi poliitiline mehhanism; riigi poliitiline süsteem) moodustavad riigiaparaat (st riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ning sekundaarsed elemendid jagunevad kas kollegiaalseteks või ainuisikulisteks institutsioonideks (organiteks). Institutsioonideks võivad olla veel asutused ning organisatsioonid (sh korporatiivsed organisatsoonid). Riigiaparaadi (veel ka: riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana
Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi süsteemi (veel ka: riigi poliitiline mehhanism; riigi poliitiline süsteem) moodustavad riigiaparaat (st riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ning sekundaarsed elemendid jagunevad kas kollegiaalseteks või ainuisikulisteks institutsioonideks (organiteks). Institutsioonideks võivad olla veel asutused ning organisatsioonid (sh korporatiivsed organisatsoonid). Riigiaparaadi (veel ka: riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel nimelt riigivõimu kõrgeima kandjana
Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi süsteemi (veel ka: riigi poliitiline mehhanism; riigi poliitiline süsteem) moodustavad riigiaparaat (st riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ning sekundaarsed elemendid struktureeruvad kas kollegiaalseteks või ainuisikulisteks institutsioonideks (organiteks). Institutsioonideks võivad olla veel asutused ning organisatsioonid (sh korporatiivsed organisatsoonid). Riigiaparaadi (veel ka: riigiorganite süsteemi) moodustavad kokku kõik võimude lahususe printsiibi alusel lahutatud ning tasakaalustatud riigiorganid (rahvast käsitletakse õigusteoorias sui generis organina väga spetsiifilises ja kindlas tähenduses ning üksnes teatud juhtudel - nimelt riigivõimu
ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17). Organeid võib liigitada otsuste vastuvõtmise korra alusel monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatseks organiks on näiteks Vabariigi President. Seevastu Vabariigi Valitsus, kohaliku omavalitsusüksuse volikogu jne. on kollegiaalsed organid. 42 3. Organ, asutus, ametiasutus Organil on keskne koht riigi- ja õiguse teoorias. Õiguspraktikas seevastu kasutatakse sageli mõisteid asutus ja ametiasutus. Saksa haldusõigusteoorias loetakse ametiasutusi (Behörde) riigi või muude avaliku halduse kandjate organiteks. Vastavalt sellele, milliseid
ja 19 kohaselt on Rahvusraamatukogu organiteks nõukogu ja peadirektor. Konkreetsetes seadustes on sätestatud ka avalik-õiguslike sihtasutuste organid. Näiteks Kultuurkapitalil on nendeks Kultuurkapitali nõukogu, vastavate sihtkapitalide nõukogud, Kultuurkapitali kantselei (teostab Kultuurkapitali täitev-korraldavat tegevust) ja Kultuurkapitali tegevdirektor (KS §d 11, 14, 17). Organeid võib liigitada otsuste vastuvõtmise korra alusel monokraatseteks ehk ainuisikulisteks ja kollegiaalseteks. Monokraatseks organiks on näiteks Vabariigi President. Seevastu Vabariigi Valitsus, kohaliku omavalitsusüksuse volikogu jne. on kollegiaalsed organid. 42 3. Organ, asutus, ametiasutus Organil on keskne koht riigi- ja õiguse teoorias. Õiguspraktikas seevastu kasutatakse sageli mõisteid asutus ja ametiasutus. Saksa haldusõigusteoorias loetakse ametiasutusi (Behörde) riigi või muude avaliku halduse kandjate organiteks. Vastavalt sellele, milliseid
annaabi.ee 
