ning kõrval suurel hulgal kirikuid ning loss. Maali taustaks tundub olema suurem linn ja elanikkond paistab välja osaliselt rikas. Maastik näib künklik ning küngastel on nähtavad mitmed koerad oma peremeesteega, nii jahikoerad tõenäoliselt hurdad kui ka linnakodanike krantsid. Koerad olid sel ajal väga kallid ja lihtrahval polnud koerte soetamiseks ja ülalpidamiseks piisavalt raha. Linna kõrval on lehtmets ja lehtpuude vähesel määral kollakatest toonidest võib järeldada, et tegemist on suve lõpuga. Kunstnik pole taimestikule erilist rõhku pannud, kuid taimestik surma poole liikuvate inimeste kõrval on kirev. Luukerede all on taimestik sisse tallatud, seega võib järeldada, et luukered on seda sama teed mööda korduvalt liikunud. Tee lõpus istub luukere mingit laadi torupilliga, sel luukerel on pea ümber seotud riie, mis võib-olla varjab luukerel mõnda koljuluumurdu või on lihtsalt kaunistuseks
vesikuloossed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici vesiculosi). Küpsevad folliikulid eritavad emassuguhormoone. 2) Ovulatsioon(ovulatio) (võib olla spontaanne või provotseeritud) Innaga seotud protsess, mille käigus lõpliku suuruse saavutanud põisfolliikul lõhkeb ning viljastumiseks küps munarakk vabaneb. 3) Kollakeha teke ja taandareng Ovuleerunud munaraku asemele tekib munasarjas rakuosistest ja veresoontest moodustis – kollakeha (corpus luteum), mille värvus on tingitud kollakatest luteotsüütidest. Kollakeha toodab progesterooni, mis reguleerib tiinuse normaalset kulgu. Looma tiinestudes püsib ta poegimiseni (v.a. eq). Kui loom ei jäänud tiineks – kollakeha hääbub. Paiknemine: Nimmepiirkonnas, emakasarvetipu ligiduses, neerudest kaudaalselt, ripuvad munasarjakinniti e. mesovaari (mesovarium) küljes. Munasarjakinniti kaudu kulgevad munasarja lümfi- ja veresooned ning närvid. Munajuha (tuba uterina) Funkts:
Kokapasta sisaldab 40-85% kokaiini sulfaadina. Kemikaale lisades ja segu kuumutades saadakse lähteaine, mis vees ei lahustus. Kokaiinhüdrokloriid saadakse lähteainele soolhapet lisades ja ainet samal ajal kuumutades. Kokaiinhüdrokloriidi võib muuta n-ö vabaks lähteaineks, mida suitsetades kiireti omastatakse ja mis tekitab peaaegu kohe joobeseisundi. Lähteainel on mitu teisendit, juba nimetus näiteks crack ja free base cocaine. Crack koosneb hallikasvalgetest või kollakatest õlijatest klompidest, mille pind on poorne. Kokaiini mõju. Füüsiline seisund: · Laienenud silmaterad · Kiire pulss · Kõrge vererõhk · Kiire pindmine hingamine, üledoosi korral väga pindmine · Nina on kinni või tilgub · Püsimatus · Kujuteldavate parasiitide eemaldamiseks naha kratsimine Psüühiline seisund: · Kõrgendatud meeleolu · Hüplev mõtlemine ja haiguslik elevus: inimene tunneb, et ta on speedi mõju all
küngastike ja mõhnastike vahel. Kõrgustiku mõlemat tiiba eraldava Pühajärve vagumuse madalam osa asub 120 - 130 m kõrgusel (Pühajärve veetase on 115 m). Otepää kõrgustiku aluspõhja moodustavad kesk- devoni liivakivid. Kõrgustiku äärmine põhjaosa jääb aruküla, valdav osa kõrgustikust burtnieki ja lõunaosa osaliselt ülemdevoni gauja lademe avamusele. Aruküla lade koosneb peamiselt punastest, burtnieki ja gauja lade heledatest (valgetest, roosakatest, kollakatest, helepunastest) põimkihilistest liivakividest. Aluspõhja paljandeid esineb kõrgustiku ääreosades, peamiselt ürgorgudes. Kõrgustiku keskosas on aluspõhi kaetud paksu pinnakattega. Otepää kõrgustiku aluspõhja pealispinna kõrguse ja reljeefi iseloomu kohta on avaldatud vastukäivaid andmeid. Lähtudes sellest, et kõrgustiku keskosas aluspõhi ei paljandu isegi mitte madalamates kohtades, oletati varem, et kõrgustiku all on aluspõhjas nõgu. Hiljem on
kõikuda kollasest pruunini. Kollane ooker on valguspüsiv ja ilmastikukindel ning võib kokku segada kõikide pigmentidega. Mõnikord kollane ooker tumeneb õlis. Pigmenti kasutatakse kõikide maalimistehnikate korral. Kollane ooker muutub põletades punaseks (punane ooker) ja kaob siis ka hüdraatunud vee osa. Kaadmiumkollane (kollane pigment) Kaadmiumkollase valem on CdS. Pigmendil on peened, helekollased osakesed, oranzikad osakesed on kollakatest suuremad. Kaadmiumkollane avastati 1818. aastal ja 1825. aastal hakati pigmenti Saksamaal tootma. Pigmenti valmistatakse kaadmiumi sooladest sadestamisel sulfiididega. Olenevalt sadestamistingimustest, on võimalik saada kollast kuni kollakas-oranzi värvi. Pigmendil on väga head katte- ja värvumisomadused, samuti on ta valguse, hapete ja leeliste suhtes püsiv. Kaadmiumkollast kasutatakse õlivärvides, akvarellvärvides, raamatu- ja seinakunstis
karvastel sarvedel on olemas lõhnanäärmed ning sarvede paljaks hõõrumisel vastu puud, eritub karvadest sekreeti, millega tähistatakse territooriumit. Sokk erineb kitsest kõige enam tänu sarvede olemasolule, kuid sügisel ja talvel, mil metskitsed on ilma sarvedeta, peetakse soku tunnuseks umbes 10 cm pikkust karvatuusti kõhu all, mida teisisõnu nimetatakse "pintsliks". Kitsel 40 seevastu on 57 cm pikkustest kollakatest karvadest "põll" valge "peegli" alaosas. 2010.-2011. aasta lumerohke talv mõjus metskitsedele saatuslikult, mille puhul oletatakse, et hukkus kuni 50% arvukusest. Aastatel 20112013 oli metskitse arvukus Eestis väga madal. 2014. aastal oli arvukus taas kasvama hakanud ja 2015. aastal tehtud pabula- ja jäljeloendused näitasid, et metskitse arvukus tõuseb kiirelt. Metskitse arvukuse hindamisel on oluliseks piirkonnaks Soomaal asuv Tipu uurimisala (uurimised toimunud 2009.2015
annaabi.ee 
