taimele anda põõsasjas kuju. Korralikult juurdunud taime võib ümber istutada juba veidi suuremasse potti ja toitainerikkamasse mulda. Kannike Säntpoolia Säntpoolia Säntpoolia (Saintpaulia) ehk aafrika kannike on üks vähestest toataimedest, mis õitseb mitu korda aastas isegi siis, kui valgust on vähe või see on kunstlik (luminofoorlambid). Liiga valgusküllases kasvukohas võivad säntpoolia lehed kahvatuda või kollakasroheliseks minna. Neid on erinevat värvi õitega ja isegi miniatuurses vormis. Aafrika kannikesi tuleb kasta siis, kui potis olev muld tundub katsudes kuiv. Parim moodus nende kastmiseks on lillepott osaliselt veega täidetud kaussi panna. Peale minev vesi teeb kannikese lehed pruuniks. Säntpoolia eelistab madalamaid temperatuure (15-21 kraadi) ning ei talu tuuletõmbusi. Jõulukaktus Jõulukaktus ehk harilik lülikaktus (Schlumbergera truncata, kaZygocactus
Et puudrit valmistati (kartuli)jahust, muutusid hullumeelsed soengud hiirte ja täide jaoks isuäratavateks pesapaikadeks. Ebameeldiva sügelemise peletamiseks leiutati spetsiaalne aksessuaar – sügamisvarras. Järgneval romantismi ja realismi sajandil sai iluideaaliks loomutruum väljanägemine, kus lumivalgel näonahal enam kohta polnud. Pariislannad püüdlesid sentimentaalse tuberkuloosihaiget imiteeriva moodsa naise look’i poole, minkides nägu kollakasroheliseks ning rõhutades aukuvajunud põski. Mürgised puudrid vahetas välja riisipuuder. 19. sajandil, romantismi ja realismi ajastul, sai iluideaaliks loomutruu väljanägemine. Make- up’i seostati prostituutidega, kuni 1863’ni kui Alexander Napoleon Bourjois töötas välja ruuži näitlejatele, mis sai kiiresti populaarseks ka mitte-näitlejate seas. 20. – 21. sajand 20. sajandi alguses muutus meigi kasutamine Euroopas ja USA-s massiliseks. Sellele aitasid
(Rünk, 1999) 5 2. SÕNAJALGADE KASVATAMINE 2.1. Valgus Kuna enamik sõnajalgu on varjutaimed, siis sobib need paigutada põhjapoolsete, kuid ka lääne- või idapoolsete akende lähedusse, kuid alati tuleb hoolitseda, et kevadel või suvel ei paistaks taimedele otsene päike. Täiskasvanud sõnajalgade valgusevajadus on suurem kui noorte oma. Liiga pimedas muutuvad lehed nõrgaks ja venivad välja, liigse valguse puhul aga kollakasroheliseks, väikseks ja pruuniservaliseks. Sobiva kasvukoha leidmisel on oluline teada, et sõnajalad kardavad tõmbetuult. (Rünk, 1999) 2.2. Temperatuur Kai Rünk (1999) kirjutab, et toasõnajalad saab liigitada temperatuurivajaduse järgi kolme rühma: 1. troopilised sõnajalad vajavad suvel 20-24 ºC, talvel 16-20 ºC; 2. troopika jahedamatest piirkondadest ja lähistroopikas pärit sõnajalad vajavad suvel 16-22 ºC, talvel 13-15 ºC; 3
Halvasti tihendatud ja korralikult kinnikatmada siloauku, silopalli satub käärimise lõppedes õhk, mis põhjustab massi kuumenemist ja riknemist. Märgsilo – Tegemise eeliseks on sõltumatus ilmastikust. Vähesed sademed ei takista rohtu õigel ajal korjamiseks. Puuduseks on sellest eralduv mahl. Kuivsilo – Valmistamise eesmärk on sileeruvuse tahamine ilma konservantideta. Heina ja silo värvus ja lõhn – Hästi sileeritud rohi on käärimisel läinud kollakasroheliseks nõrgalt käärinud silo on tumerohelise värvusega. Väärtuslik hein on hallikasroheline, kaua maas olnud hein on pleekinud heleda värviga ning vihma saanud hein on tumeda värvusega. Hästikäärinud silo on 5 hea lõhnaga. Riknenud silo on käärinud lõhnaga ja kuumenenud silo on tubaka lõhnaga. Hästikuivatatud hein on rohumaa lõhnaga, hallitama läinud hein lihtsasti äratuntava lõhnaga mis annab tunna et hei ei saanud järelvalmida
Roheliste lehtedega taimed ei talu hästi sügisesi öökülmi. Kui suuremate öökülmade saabumise ajaks ei ole soja veel küps, siis tuleks ta üles võtta ja asetada rõukudesse järelvalmima. 4. Sojaoa haigused 4.1 Sojaoa-pruunmädanik See on bakterhaigus, mis areneb sooja ja niiske ilmaga, levib kiiresti just vihmaperioodidel. Haigus põhjustab taimede varajast kolletumist, lehtede langemist ja põhjustab saagi langust. Haiguse arenedes muutuvad väikesed kaunad kollakasroheliseks ja lehtede pinnal on punakaspruunid laigud. Väikesed pustulid leiduvad lehe alumisel küljel. Sarnaseid pustuleid leidub ka kauntel. Kaunad võivad liituda ja moodustada suure ebakorrapärase surnud ala. Surnud kude mõnikord võib katkeda ja rebeneda ära. Tugevalt nakatunud lehed 8 muutuvad kollaseks ja varisevad vastuvõtlikel taimedel täielikult. Bakter talvitub taimejäänustel ja seemnetel. Taimekaitse: 1. kasvatada resistentseid sorte
elektrone veidi raskemalt ja seega jäävad oma keemiliselt aktiivsuselt leelismetallidele mõnevõrra alla. Sellest hoolimata kuuluvad leelismetallid koos leelismuldmetallidega kõige aktiivsemate metallide hulka. Seega on aktiivseid metalle kokku 10! Ka leelismuldmetallid annavad leekreaktsioone. Nii värvub põleti leek kaltsiumi või tema ühendite mõjul telliskivi punaseks, strontsiumi mõjul punaseks ja baariumi mõjul kollakasroheliseks. Ca Sr Ba Kaltsiumi, strontsiumi ja baariumi leekreaktsioonid. 2.3 II A rühma metallide füüsikalised omadused Kõik II A rühma metallid on värvuselt hõbevalged või hallikasvalged. Võrreldes leelismetallidega on neil on kõrgemad sulamis- ja keemistemperatuurid, suurem tihedus ja kõvadus. Selle põhjuseks on asjaolu, et nende aatomitel on ühe väliselektroni asemel kaks väliselektroni. Samuti sarnaselt leelismetallidega on nad pehmed, suhteliselt kergesti lõigatavad, hea elektri-
3. Ülejäänud ioonide määramise järjekord pole oluline (ositianalüüs). Lehekülje algusesse II rühma katioonide tõestamine, eraldamine ja segu analüüs. II rühma kuuluvad Ba+2,Sr+2 ja Ca+2.Nende o.-a. on püsiv, nad ei põhjusta ühendite värvust,paljud hapnikhapete soolad on vähelahustuvad (iseloomulik on sulfaatide väike lahustuvus). Ba+2-ioonid värvivad leegi kollakasroheliseks,Sr+2-ioonid karmiinpunaseks ja Ca+2-ioonid telliskivipunaseks. II rühma katioonide eraldamine. On võimalik vaid pärast III,IV ja V rühma täielikku eraldamist.Rühmareaktiiviks on ammooniumkarbonaat (NH4)2CO3 .Vajalik pH on 9,0-9,3 (ammooniumpuhver).Sadestamine toimub kuumast lahusest.Võta katseklaasi ~2 cm3 uuritavat lahust, lisa ammooniumpuhvrit ja kontrolli pH.Seejärel lisa sadestusreaktiiv (~2 cm3).Sega klaaspulgaga ja kuumuta (ettevaatust keemistõugetega! )
annaabi.ee 
