Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas. Rakk
ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 21. Endokriinorganid ehk juhadeta näärmed Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Pea-ja Seljaaju Peaaju on koljuõõnes paiknev närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Ta on närvisüsteemi tähtsaim juhe, mis seob peaaju teiste elunditega. 23. Nahk ja karvad 24. Rakk
pikemaajalist viibimist seedekanalis. Kõige pikem jämesool on taimtoidulistel loomadel. Endokriinorganid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs – on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre – asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised – koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid – on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. Mitoos(raku paljunemine) Mitoos - toimuvad väga ulatuslikud muutused tuumamembraani ja tuumakese kaotsimineku ning kromatiinsubstantsi koondumise näol kindla kuju ja arvuga värvilembesteks kehadeks – kromosoomideks. Kestab enamasti 1-2 tundi. Eristatakse nelja perioodi: profaas, metafaas, anafaas, telofaas.
ainevahetuseks vajaliku hapniku ja toitaineid. 27. Endokriin organid Pineaalkeha - pärsib varajast sugunäärmete arengut. Pineaalkeha talitluse lakkamine tingib enneaegset suguküpsust. Hüpofüüs on mugulakujuline organ, mis on seostunud ajubaasiga vaheaju lehtri kaudu. Kilpnääre asetseb kõri taga ja kinnitub koheva sidekoe abil hingetoru külgedele. Neerupealised koosnevad kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 28. Veri ( paks, vedel, puna- ja valgelibled, kuidas nimetatakse) Veri - on kinnises soonestikus asetsev alati voolav punase värvusega vedelik, mis koosneb vererakkudest ja vedelast põhiainest vereplasmast. Lisaks veel vererakud: Vereliistakud, punalibled, valgelibled. 29. Nahk (udar) Udar - põllumajandusloomade piimanäärmete kogumikku, mis tekkelt kuulub
kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 22. Nahk ja karvad Nahk on keha väljapoolt katvaks sidekoelis.epiteliaalseks kestaks.Ta on mitemkülgse ülesande ja talitusega organ.Kaitstes keha mehaaniliste,keemiliste ja bakteriaalsete
kaela hingetoru külgedele ulatuv, sidekoelisest kihnust ümbritsetud ja kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 30) Närvisüsteemi üldiseloomustus Närvisüsteem reguleerib üksikorganite talitlust, kohandades seda nii organismi funktsionaalse terviklikkusega kui ka sise- ja väliskeskkonnas toimuvate muutustega. Üksnes meeleorganite ja
kandilistest või püramiidjatest, isekeskis seostunud sagarikkudest koosnev lümfoepiteliaalne organ, mis, jõudnud maksimaalse suuruseni puberteedi alguseks, hiljem taandareneb. Neerupealised neerude kraniaalse otsa kohal asetsevad, kujult indiviiditi erinevad pruunid neerupealised ehk suprarenaalnäärmed koosnevad väljaspoolest, radiaalset jutilisust omavast kollakaspruunist koorest ja seespoolsest, kollakaspunasest või kollakashallist säsist. Pankreasesaared paiknevad hajusalt pankrease parenhüümis ja on pankrease inkretoorse talitluse kandjaiks. Paraganglionid on perifeerse närvisüsteemi sisesekretoorsed lisaorganid. 23. Pea- ja seljaaju Närvisüsteem reguleerib üksikorganite talitlust, kohandades seda nii organismi funktsionaalse terviklikkusega kui ka sise- ja väliskeskkonnas toimuvate muutustega.
annaabi.ee 
