koostisaineks on glükoproteiinid 2. Dermise rakud sidekoe, vere- ja rasvarakud 3. Dermise kiud: · Kollageenkiud · Elastiinkiud · Retikuliinkiud Kollageen tugivalk ja oluline valkaine sidekoes, liigestes, kõhredes ja luudes; on ehitusaineks ja elastsuse tagaja; kollageeni on moodustunud aminohapete ketist, selles on 19 aminohapet; kollageeni on mitut tüüpi (nahas esineb I ja III tüüpi kollageeni) Kollageenkiud sisaldavad fibrille, on võimelised muutma oma asendit Kollagenaas kollageeni lõhustav ensüüm Fibroplastrakud toodavad kollageenmolekule Elastiin kollageeni sarnane, leidub dermas, liigestes, kudedes; sisaldab 18 aminohapet; nahas 2-4%; vastutab sidekoe venivuse eest, vanusega kaasneb elastiini jäigastumine Elastiinkiud sisaldavad elastiini, omadus venida ning minna tagasi oma asendisse Retikuliinkiud moodustuvad fibroplastrakkudes tekkivast tropokollageenist, sarnased kollageenkiududele, peenikesed, väikesed
Mida kasvukõver rakukultuuri kohta ütleb (nt fibroblastid vs epiteelirakud)? Rakkude arv eri päevadel 10. Rakkude elulemus, elulemuse %-i arvutamine. Elumus: elus/ surnud. Elumuse % = elumus *100% 11. Töö rakkudega: kultuuride harvendamine (suspensioonis kasvav vs kinnituvad rakud) Suspensioonis kasvavad rakud: suspensioon tsentrifuugitakse, sööde pealt, lisada uus sööde ja jagada Substraadile kinnituvad rakud: saab jagada 2 viisil: 1)ensümaatiliselt (trüpsiin, kollagenaas või pronaas - rakud tulevad selle mõjul tassi küljest lahti) - sööde maha, +enz, oodata, +uus sööde, jagada 2)mehhaaniliselt - sööde maha, +natuke uut söödet, rakud tassilt 'maha pipeteerida'/scraperiga maha kraapida, jagada
pellucida) vabanemine e „koorumine“ ja kinnitumine (implantatsioon) selleks kohandatud emaka limaskesta epiteelile e endomeetriumile. Endomeetrium (emaka epiteel) püüab koorunud blastotsüsti ECM-sse (suhkrud, kollageen, laminiin, fibronektiin, kadheriinid, hüaluroonhape jt.) Trofoblasti rakud sünteesivad integriine, mis seonduvad emaka ECM komponentidega, aidates embrüol kinnituda endomeetriumile Trofoblasti rakud sekreteerivad proteaase (kollagenaas, stromelüsiin jt.) aidates lõhustada emaka kudede ECM-i, et TB rakud saaksid emakaseina pugeda 49. Diapaus Puhkeperiood¸mil blastotsüst enamasti väljub zona pellucidast, kuid ei implanteeru. Fakultatiivne diapaus - põhjustatud emaslooma laktatsioonist. Kui emasloom viljastatakse aktiivsel laktatsiooni perioodil, siis eelnevate 24 järglaste imemine stimuleerib embrüote suundumist diapausi (esineb
embrüo kompakteerumine e tihendamine; kuni kompakteerumiseni on rakud totipotentsed, peale seda jagunevad kaheks populatsiooniks - trofoblast (trofektoderm - lootevälised koed) ja embrüoblast (sisemine rakumass - loote koed); lõigustumise ajal liigub embrüo munajuhas ripsrakkude ripsmete löökide mõjul emakavalendiku suunas, implantatsioon toimub emaka limaskesta sisse trofoblasti rakkude ensüümide abil (kollagenaas, stromelüsiin, plasminogeeni aktivaator); enne implantatsiooni väljub embrüo rebukestast (zona pellucida) - toimub n-ö koorumine identsete kaksikute teke - ühemunakaksikud - üks munarakk ja üks sperm; kahemunakaksikud - 2 munarakku, 2 spermi; moorula staadiumis jaguneb munarakk kaheks, areneb 2 eri loodet, mis on ühe platsentaga emaga ühendatud Gastrulatsioon Mis protsess on gastrulatsioon ja mis selle käigus toimub?
olulised peensoole sisaldise neutraliseerimisel. Oluline on ka Ca2+, seda näiteks amülaasi aktivatsiooniks peensooles ja valke lõhustavate ensüümide aktivatsioonis. Pankreasenõre orgaanilise osa ensüümid on valdavas enamikus hüdrolaasid. Ülekaalus on proteolüütilised ensüümid (peptidaasid), mida võib kaheks jagada: 1) Valgumolekuli ahelasiseseid peptiidsidemeid lõhustavad endopeptidaasid (trüpsiin, kümotrüpsiin, elastaas, kollagenaas). 2) Ahela otsmisi sidemeid lõhustavad eksopeptidaasid (karboksüpeptidaasid, aminopeptidaas). Pankrease - amülaas lõhustab tärklise ja glükogeeni tri- ja disahhariidideks. Pankrease lipaas on üks võimsaim neutraalrasvu hüdrolüüsiv ensüüm, mis lõhustab triglütseriidid monoglütseriidideks ja vabadeks rasvhapeteks. Pankreasenõre nukleaasid, fosfodiesteraasid, nukleotidaasid ja nukleosidaasid lõhustavad nukleiinhappeid.
Risk on suurem puuduliku vaktsiin-indutseeritud immuunsusega inimestel. Läbipõdemine ei anna immuunsust. Virulentsus. C. perfringens • Sisuliselt seisnebki virulentsus lugematute toksiinide produtseerimises. α: letaalne, fosfolipaas C, suurendab veresoone permeaablust, nekrotiseeriv. β: letaalne, nekrotiseeriv. ε: letaalne, permeaas. δ: hemolüsiin. ϊ: letaalne binaarne toksiin, nekrotiseeriv, ADP ribosülatsioon. θ: termo- ja hapnik-labiilne, tsütolüütiline. κ: kollagenaas, želatinaas, nekrotiseeriv. λ: proteaas. µ: hüaluronidaas. ν: desoksüribonukleaas, hemolüsiin, nekrotiseeriv. Enterotoksiin: muudab membraani permeaablust ileumis, on tsüto- ja enterotoksiline, superantigeen. Neuraminidaas: muudab rakupinna gangliosiidretseptoreid, soodustab tromboosi kapillaarides. Spoorid. C. tetani. • Spoorid. • Tetanospasmiin – termolabiilne neurotoksiin, mis blokeerib inhibeerivate neurotransmitterite (GABA) vabanemise sünapsis.
annaabi.ee 
