Holokaust-juutide massiline hävitamine Atlandi harta-SM vastase võitluse eesmärkide kogum(14 aug. 1941) ÜRO-Ühinenud Rahvase Organisatsioon(1945) Talvesõda- Soome ja NSVL vahel(nov 1939-märts 1940) Jätkusõda- Soome polnud rahul Talvesõja tulemustega (25 juuni 1941-19 sept 1944) El Alamein-koht kus Briti-USA väed lõid puruks SM-Itaalia väed. (november 1942- veebruar 1943) Kollaboratsionism-vaenlasega koostöö tegemine. Lend lease-Usa majandusabi brittidele. Totaalne sõda- kogu ühiskond oli kaasatud sõtta. Ostland-SM okupatsiooni all olevad balti riigid. II rinne Briti-USA sõjategevus saksa vastu Euoopas 6 juuni 1944. Hiroshima-Little boy 6.august 1945 Nagasaki-Fat man 9.aug 1945 Koonduslaager-Saksa surma ja hävituslaager Geto-juutidele eralatud linnaosa piirkond. Paulus-SM kindral, andis vägedega alla Stalingradis.
liikumine, mis tegutses 39-45 põhiliselt Prantsusmaal holokaust kreeka keelest tulev sõna, mis tähendab ohvri iimseni põletamist. Sedasi nimetatakse ka juutide massilist hävitamist natside poolt Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud maades aastai 1933-1945; ohvreid 5,75-6 miljonit Ansluss - (Anschluß - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga 13. märtsil 1938. a kollaboratsionism kollaboratsionistid on inimesed, kes töötavad koos vastasriigiga. Kamikaze enesetapumisiooni sooritus. Sõdurid läksid tihti abatahtlikult surma selleks, et võimalikult palju kahju vaenlasele teha. Pearl Harbor Üllatusrünnak jaapanlaste poolt USA mereväebaasi. Jaapan polnud ametlikult sõjaski, ent võttis USA mereväest maha suure osa. Hiroshima, Nagasaki Jaapani linnad, mida USA pommitas aatompommiga. ,,Barbarossa" Saksamaa väkssõjaplaani koodnimetus
ja Soomega. Saksamaa jagati okupatsioonitsoonideks. Seleta mõisted ja nimed ,,Kummaline sõda" sügisest 1939 kuni kevadeni 1940 kestnud sõda Prantsusmaa ja Suurbritannia vs Saksamaa vahel. Sõda, kus osapooled jäid passiivseks. Operatsioon ,,Overlord" lääne liitlased avasid 6.juunil 1944 Prantsusmaal Normandias teise rinde. Jätkusõda - oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel 25.06.1941 kuni 19.09.1944. Soome ajaloos käsitletakse seda Talvesõja jätkusõjana. Kollaboratsionism - koostöö võõrvõimuga või võõrriigi pealesurutud reziimi toetamine. B.Montgomery Suurbritannia armee ohvitser, juhatas 8.armeed, kes purustas Saksa-Itaalia väed Aafrikas. D.Eisenhower Usa sõjaväelane, II MS ajal tegutses liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas 8. mai 1945 Saksamaa kapituleerus tingimusteta II MS-s. KOMMUNISTLIKUD RIIGID PEALE II MS : NSVL, Saksamaa, Poola, Jugoslaavia, Tsehhoslovakkia, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, Ungari
Sm olid olemas eraldi tankideviisid, mid Pr polnud. Aprill 1940 kirjutati alla Compiegne vaherahule, 22 juuni. See oli lõpetanud ka I MS sõjategevuse. Sm oli '40 aastal võitjapool, seega vähem kui 2,5 kuuga oli Sm okupeerinud Taani, Norra, Hollandi, Belgia, Lux ja Prantsusmaa(põhja- ja lääneosa, tööstus ja Atlandi ookean). Lõuna-Pr kuulutati välja Vichy vabariik, mille juhiks sai marssal Petaine (kollaborant ja kollaboratsionism ehk inimene, kes teeb koostööd vastaspoolega, koostöö vaenlasega). Kui Sm oleks kogu Pr korraga alistanud, oleks Ing hõivanud kõik Pr kolooniad. Läbi Vichy vabariigi oli Sm võimalik Pr kolooniaid oma huvides ära kasutada, eeskätt tooraine (kolooniad Põhja-Aafrikas ja mujal). '42 aastal hõivati Lõuna- Prantsusmaa ja Vichy vabariik likvideeriti. Ainukeseks Sm vastu sõdivaks riigiks jäi UK. Juuni 1940 ok NSVL Est, Lät ja Led.
Prantsusmaa vp 2 ms ajal ainuke okupeeritud suurriik. suurriikide puhul oluline riigi prestiiz. neil pidanuks olema 1ms kogemus, kus tehti taktikalisi vigu. Prantsusmaal levis ja tekkis mõiste "kollaboratsionism" - koostöö võõra võimuga. NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste
Objektiks need, kellega ta oma eluteel kohtus. Omamoodi keerulised ajad üle elanud eestlaste arhetüüpne lugu, ühe põlvkonna lugu (need, kes elasid või sündisid EWs). Haripunkt Ene Mihkelsoni romaanides: ,,Ahasveeruse uni" ja ,,Katkuhaud" (diloogia). Räägivad ühe perekonna loo. Ajaliseks taustaks 40ndate lõpp/50ndate algus. Metsavendluse teema reeturluse poole kaudu. Reetmine perekonna sees, rindejoon läbib perekonda. Teemad: kohanemine, kollaboratsionism, vastupanuvõitluse hind. Taustaks eesti sõjajärgne külaelu. Eetiline küsimus: kas mul on õigust kedagi reeta, kas inimene võib teha koostööd võõrvõimuga ja anda üles oma naabri. Vaatleb ajalugu mikrotasandil. Sofi Oksanen ,,Puhastus" õe reetmine. Ajalooline, olustikuline, armastus-, põnevusromaan. Rohkem psühholoogiline kui poliitiline romaan. Reetmine on siin objekti mitte leidva iha tulemus. Üks kujund: kinnine ruum; tekib klaustrofoobia tunne (vangla+toonane ühiskondlik
annaabi.ee 
