Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku aine kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi Gravitatsiooniväli muutub tugevamaks ainesisesed vastastikmõjud keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti Schwarzschildi raadius, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Must auk ei ole nähtav Valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks Singulaarsust ümbritseb sündmuste horisont.
Jõhvi Gümnaasium Must auk Referaat Koostas: Aleksei Stempen Juhendas: Õp. Maie Kallik Aasta 2010 Must auk. Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist.
neutronid. Kokkukukkunud tähed, mis koosnevad peamiselt neutronitest Võrreldes tavaliste tähtedega on neutrontähtedel erakordselt suur magnetväli ja ülisuur pöörlemiskiirus (võivad teha isegi tuhat pööret sekundis). Tekkimise algusest alates hakkab neutrontähe pöörlemiskiirus vähenema ning mida aeglasemalt neutrontäht pöörleb, seda vanem ta on. Kui M on suurem kui 3,0 ei suuda miski kokkutõmbumist peatada. Täht kollabeerub täielikult ja kaob vaateväljalt. Tekib must auk. Ruum kaardub niivõrd tugevalt, et teatud raadiuse väärtusel (mida nimetatakse sündmuste horisondiks) paindub tähe valgus tagasi tähe sisse st valguskiired suunduvad tähe sisemusse, mitte tähest eemale. Tähed, mille heledus muutub. Tähed, mille heledus võngub periooditi nimetatakse pulseerivateks muutlikeks tähtedeks ja tähti, mille heledus tõuseb plahvatuslikult ja laskub siis jälle endisele
seal asuvad mustad augud on "vaiksed". Musta augu teke Must auk on iseenda raskuse mõjul kokkuvarisenud täht või täheparv, mis ei kiirga valgust ega raadiolaineid. Reaalselt võivad mustad augud tekkida suurtest, oma evolutsiooni lõppstaadiumisse jõudnud tähtedest, mis on jäänud ilma oma sisemisest energiaallikast. Kui rõhk tähe sisemuses ei ole võimeline peale tuumkütuse lõppemist tasakaalu hoidma, langeb täht kokku (kollabeerub). Must auk on raskusjõu poolt kõveraks keeratud lõks maailmaruumis, kus isegi valgus ei suuda väljuda. Et Päike muutuks mustaks auguks, peab ta kokku tõmbama kehaks, mille raadius on 3 km (praegu on 700000 km). Musta augu raadius sõltub tema massist. Mustal augul ei ole magnetvälja ja keegi ei oska öelda, millest ta koosneb. Väljaspoolt on tunda vaid musta augu tohutut raskusjõudu ja pöörlemist. Kui vastsündinud galaktika keskel
12, mis on Päikesest 810 000 korda heledam. Kogu Universumi raud on valminud ülihiidude tuumas. Supernoova Supernoova on ülihiidtähe või valge kääbuse hiiglaslik plahvatus, millega sellise tähe elu võib lõppeda. Plahvatus kestab umbes nädala, plahvatav täht on siis sama hele nagu 100 miljardi tavalise tähega galaktika. Supernoova võib tekkida kahel põhjusel: kas ülihiius tuumasünteesi lõppsaadusena tekkiv raud muutub tähe tuumas nii tihedaks, et raudtuum kollabeerub iseenda raskuse all, või kui valge kääbus saab teiselt tähelt ainet juurde, kollabeerudes süsinikutuumadel põhineva plahvatusliku tuumasünteesi käigus. Supernoova jäänuk on tähest välja paiskunud ainest moodustunud udukogu. Paljud inimkeha koostises olevad keemilised elemendid on tekkinud supernoova plahvatustes. Pulsarid Pulsar on kiiresti pöörlev neutrontäht, mis kiirgab korrapäraseid raadiolainete impulsse nagu nähtamatu kosmiline majakas
See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. · 1918 saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. · 1922 Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. · 1929 Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende
Päikese massi. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja teine sündmuste horisont. Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul enda sisemuses nii suure rõhu, et keha paokiirus 1 hakkab lähenema valguse kiirusele. Väga suure massiga kehade gravitatsiooniväli muutub tugevamaks, kui seda kompenseerivad teised ainesisesed vastastikmõjud ja keha tõmbub lõpmatult kokku, ehk kollabeerub. Kogu aine, mis musta auku kukub, koguneb ruumipiirkonda mis jääb sissepoole niinimetatud sündmuste horisonti ehk Schwarzschildi raadiust, selle tihedus läheneb lõpmatusele ja seda punkti nimetatakse singulaarusseks. Kuigi must auk iseenesest ei ole nähtav, siis valguse kiirusele lähedase kiirusega musta auku langev aine tekitab elektromagnetkiirguse voo musta augu piirkonnast ja muudab ta nähtavaks
See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. · 1918 saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. · 1922 Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp-punkti. · 1923 Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogul on kaugel väljaspool Linnuteed. · 19271933 preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. · 1929 Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe kasvab võrdeliselt nende
See kirjeldab kerasümmeetrilist mittepöörlevat massi. 1918 – saksa astronoom Carl Wilhelm Wirtz täheldas teatud udude (udukogude) spektrite punanihet. Ta ei teadnud, et tegu on galaktikatega. 1922 – Alexander Friedmann arvutas ilma kosmoloogilise konstandita Einsteini väljavõrrandite lahendid ning avastas, et need vastavad kosmosele, mis kas paisub igavesti alates alguspunktist, kollabeerub lõpp-punktiks või omab nii algus- kui ka lõpp- punkti. 1923 – Edwin Hubble tõestas, et Andromeeda udukogu on kaugel väljaspool Linnuteed. 1927–1933 – preester ja astronoom abbé Georges Lemaître töötas välja Suure Paugu teooria esimese versiooni, mille kohaselt Universum algab üheainsa osakesega, mida ta nimetas algaatomiks. 1929 – Edwin Hubble avastas, et galaktikate punanihe
Roiete vahel asuvad lihased. Välimised roietevahelised lihased on sissehingamislihased, tõstes roideid üles- ja ettepoole suurendavad rindkereõõne mahtu. Sisemised roietevahelised lihased, väljahingamislihased, soodustavad rindkereõõne mahu vähenemist ja passiivset väljahingamist. Pleuralestmete vahel valitsev alarõhk tagab kopsude liikumise ja on hingamismehaanika põhitegur. Õhu tungimisel pleuralestmete vahele (pleuraõõnde) surub õhk kopsu kokku, kops kollabeerub. Sellist olukorda nimetatakse pneumotooraksiks. Hingamise abilihased on kaela-, õlavöötme- ja kõhulihased. Kaela- ja õlavöötmelihased tavaliselt toetavad käte tõstmist ja tõstavad fikseeritud käe korral rindkeret, seetõttu võetakse need lihased appi hingamishäirete ja kehalise pingutuse korral. Seepärast tuleb hingeldavale patsientidele tagada võimalus käsi toetada. Hingamise reguleerimine Hingamiskeskus
annaabi.ee 
