Kurt s c hwitte rs Richard Riispere Kristjan Jänes 12B q Kurt Hermann Eduard Karl Julius Schwitters q 20.06.1887 8.01.1948 q Pärit Hannoverist, Saksamaalt q Tema zanriteks olid dadaism, konstruktivism, sürrealism, luule, heli, skulptuurid, graafiline disain, tüpograafia q Eelkõige on ta tuntud oma kollaazide poolest, mida nimetatakse Merz-piltideks q Põdes epileptika all q Õppis Dresdeni Akadeemias koos Otto Dixi ja George Grosziga aastatel 1909-1914 q Kunstniku algusaastatel tegeles post-impressionismiga, aga Esimese maailmasõja jätkudes muutusid ta tööd süngemateks, hakkasid sarnanema ekspressionismi kontseptile. q 1917 astus ta sõjaväkke, aga kuu aega hiljem visati ta sealt välja oma konditsiooni pärast. q
teostevooluga esile kerkinud, oma nonsenss luuletuste, mis tegelikult ei olnud naljakatena mõeldud; ta luuletus ,,Ursonate" koosnes hoolikalt valitud häälitsustest; ta andis välja ajakirja, kus olid kõrvuti nonsenss ja mõtestatud tekst. Selline pilla-palla näitas Schwittersi usaldamatust ümbritseva elu vastu. Ja siis veel Arp, kes läbis protsesse, lõi kolmemõõtmelisi skulptuure, leppis materjali vigadega ja suhtestus loodusega lihtsamalt kui kultuurisuhetega. Schwitters aga oma kollaazide kaudu katsetas ekspressiivseid võimalusi, mõned kollaazid on tal dramaatilised kuid teised on õrnad ja peenetundelised, tema edasi aretatud teosed võtsid mahult juba mitmeid ruume ja korruseid, samas korjas ta kokku igasugust prügi ja asetas neid siis omavahel kokku. Kölnis tegutsenud dadarühma juhiks oli Max Ernst, kes oli õppinud hoopis filosoofiat. Tal olid kontaktid Arpi , Groszi ja Herzfeldiga. Iseendast kirjutab ta, et ,,suri 1914 ja ärkas taas 1918",
lähedust ning siidine materjal ilu ja edevust. Samuti sobivad tööks lastega erinevad looduslikud materjalid: kivid, käbid, tõrud, teo- ja merekarbid, lehed, oksad, liiv, süsi, muld, suled, kuivatatud lilled jne. vanematele lastele võib pakkuda töötamiseks ka naelu, haamrit, kuumaliimipüstolit ning klammerdajat. Nooremate ja erivajadustega lastega töötamisel sobib kasutada sabloone ning värvimiseks mõeldud pilte. Samuti sobivad kollaazide tegemiseks postkaardid, fotod, ajakirjaväljalõiked jne. Erinevaid kusntimaterjale on võimalik analüüsida ka arengupsühholoogiliselt (ealisest võimekusest lähtuvalt), kunstiterapeutidele on see abiks nii diagnostilise vahendina kui ka võttena pakkuda lapsele erinevaid võimalusi, et stimuleerida tema sisemisi arengupotenstiaale. Kunstilise tegevuste puhul on oluline lähtuda eelkõige lapse enda valikust. Lähtudes lapsest, saame olla tunnistajateks, millises arenguetapis on
näo kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu
kontuuri markeerimiseks on pildile kleebitud tuletikud. Picabia lahkus New Yorgist juba aastal 1916, ning ühines Barcelona dada-grupiga, hakates välja andma dada ajakirja ,,391". Teoseid: ,,Lapskarburaator" (1918), ,,Ortofon" (1919), ,,Tuletikunaine" (1920). KURT SCHWITTERS (1887-1948) Hannoveris (Saksamaal) kujunes keskseks figuuriks Schwitters, kus ta avas oma poe nimega ,,Merz". Seda nime kandsid edaspidi ka Schwittersi kollaazid nn. Merzbild'id. Kollaazide juures säilitas ta küll objektide tasapinnalise paigutuse, kuid sisuliselt eksponeeris ta valmisesemeid. Seal võib kohata kõikvõimalikke esemeid: trükiseid, mängukaarte, grammofoniplaate, võrkaia tükke jne. Peagi jäi kunstnikule pildi tasapind kitsaks ja algas tung ruumi. Oma ateljeesse ehitas ta kuulsa ,,Schwittersi samba" ehk ,,Merzbau". See kummaline ehitis kujutas endast pidevalt täienevat objekti, mis dokumenteeris Schwittersi enda, tema lähedaste ja sõprade elu
annaabi.ee 
