innerveerivad seljaajust väljuvad närvid ja roietevahelistest lihastest väljuvad närvid mõjutatud piklaju närvirakkude poolt. Eriti ohtlikud vigastused 4.kaelasegmendist kõrgemalm sest sellest lähtub diafragma närv (nervus phrenicus). Kui selle närvi tuumadeni info ei jõua, ei jõua see ka hingamislihasteni. Kui vigastus allpool, toimub hingamine tänu diafragmale. Mida allpol vigadtus, seda parem hingamise seisukohast. Ajuturse põhjustavad tavaliselt koljutraumad, ka kõrge palavik, päikesepiste (ülekuumenemine). Piklikajus on ka kaitserelfekside keskus (okse-, aevastus-, köharefleks). Piklajus paiknevad 9. 12. Peaajunärvide tuumad. 9.-keeleneelunärv (nervus glossopharyngaeus), 10.-uitnärv (nervus vagus), 11.-lisanärv (nervus acessorius), 12.-keelealune närv (nervus hypoglossus). Lisanärv innerveerib kaela vöötlihaseid (pea tahtlik pööramine), 12. Innerveerib keel vöötlihast (oluline
Patoloogia Teadvusetuse põhjuseid on mitmeid. Näiteks: epilepsiahoog; süsteemne või difuusne ajukahjustus (septilised infektsioonid, diabeetiline ketoatsidoos, hüpoglükeemia, häired elektrolüütide- ja vedelikutasakaalus, intoksikatsioon, anafülaksia, hüpo- või hüpertermia, ureemia); kesknärvisüsteemi infektsioonid (meningiit, entsefaliit); intrakraniaalsed põhjused (koljutraumad, ajukasvajad, hüdrotsefaalia, lokaalsed kraniaalnärvikahjustused); alkoholi, narkootikumide, ravimite üledoos (Korppi jt 2011). 7 1.2.2. Mõõtmine: kehatemperatuuri mõõtmise metoodika ja hindamine Kehatemperatuur on üheks osaks üldseisundi hindamisel. Kehatemperatuuri hinnatakse mõõtmise teel
Inimene nagu püüaks õhku. Surm on elutegevuse katkemine, mis võib olla loomulik ja patoloogiline. Loomulik ehk füsioloogiline surm tähendab organismi funktsiooni kustumist vanaduse tõttu. Patoloogiline surm võib olla põhjustatud haigusest või olla vägivaldne. Äkksurm tekib ootamatult, äkitselt ja võib olla nii haiguslik ( aordi või südame rebend, suurema veresoone umbumine trombi või emboli tõttu, verevalandus ajju) kui vägivaldne (laskevigastused, poomine, koljutraumad). Kliiniline surm on seisund , kus hingamine ja südametegevus on seiskunud, kuid 5-6 minuti jooksul on seisund elustamisega veel tagasipöörduv. 5-6 minutiga tekivad tavatingimustus ajus hapnikuvaeguse tõttu tagasipöördumatud muutused. Madala temperatuuri korral on kudede hapnikutarve väiksem, ja seetõttu võib külmas vees või pakases kliinilisse surma sattunuid õnnestuda elustada ka pikema aja (kuni 30 min) möödudes. Bioloogiline surm on tagasipöördumatu seisund
Kui on palju söödud, ei suuda ensüümid kogu massi korraga seedida ja maos võib tekkida roskumisprotsess, esinevad H2S röhitsused. Mõnepäevase tagasihoidlikuma söömise korral peaks seisund mööduma. 12 Tugev valu. Ajuturse. Ajuturse korral surutakse ajukude tugevalt vastu koljut, ka piklikaju, mis on sealsetele keskustele, ka oksekeskusele tugev ärritus. Ajuturse põhjuseks on koljutraumad ja sellega kaasuvad ajutraumad. Trauma korral saadud põrutus võib viia turse tekkele. Ka kõrge kehatemperatuur (tavaliselt infektsioon- haiguse tagajärjel) ja ülekuumenemine (päikesepiste) võivad viia ajuturse tekkimisele. Sellele viitab oksekeskuse erutus. Oksendamist võib põhjustada ja poolringkanalite ärritus sisekõrvas, mis võib olla põhjustatud keerlevast liikumisest ühes tasapinnas. Merehaigus on kinetooside hulka kuuluv haigus
enamik kurte lapse sünnib kuuljate laste peresse; ema nakkused raseduse ajal (punetised, Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 31 toksoplasmoos, süüfilis, herpes); teratogeenid (kiniin, talidomiid); enneaegsus ja madal sünnikaal, reesuskonflikt (enne 7 kuud); hapnikuvaegus kas sünbnitusel või enne - Kõnejärgne kuulmiskahjustus nakkused (meningiit, mumps, läkaköha, tuulerõuged); keskkõrvapõletik; koljutraumad; mürgistused (ototoksilised ravimid); müra keskkonna müra, lähimüra nt kõrvaklapid 9. Kehapuuetega lapsed. Neuroloogilised häired, nende olemus ja kahjustuse lokalisatsioon. Tserebraalparalüüsi (PCI) vormid ja motoorika kahjustuse iseloom nende puhul. Hüpoksilis-isheemiline kahjustus PCI põhjusena ning riskifaktorid selleks. Spina bifida, selle raskusastmed. Peaaju traumaatilised kahjustused. Seljaaju traumaatilised kahjustused. Ortopeedilised hälbed,
Veel võivad tagajärjeks olla näo-, lülisamba kaelaosa ja koljuvigastused. Kolmepunkti turvavööd tagavad turvalisust oluliselt rohkem. Sellise turvavööga fikseeritakse nii kõht kui vaagen ning eluohtlike vigastuste oht nendes piirkondades on oluliselt väiksem. Kuni kiiruseni 55 km/h on rindkere hästi kaitstud, suurematel kiirustel toimunud kokkupõrgetes on võimalikud roide- ja rangluumurrud. Kaitseta jäävad pea ja kukal, võivad esineda aju- koljutraumad ja eelkõige lülisamba kaelaosa vigastused. Veel on võimalikud sisemised vigastused organite rebendite tagajärjel. Turvapadjad on gaastäitega kotid või padjad, mis laupkokkupõrkel avanevad. Õhuga täidetud padi kaitseb kokkupõrke hetkel pead ja rindkere. Kiiruste juures kuni 60 km/h puudub praktiliselt pea- ja rindkerevigastuste oht, suurema kiirusega kokkupõrgetel on vigastuste tõenäosus kuni 80% väiksem.
annaabi.ee 
