hüpoteesi. Vanima hüpoteesi kohaselt algatab haiguse progresseerumise kolinergilise signaali ülekandmise defitsiidi tõttu. Seda hüpoteesi nimetatakse kolinergiliseks hüpoteesiks. Kahe teise hüpoteesi kohaselt on süüdi valesti voltitud valgud, mis algatavad kaskaadi, mis viib haiguse tekeni. Sõltuvalt sellest, kas tegemist on beeta amüloid või tau valguga, nimetatakse neid hüpoteese vastavalt tauhüpoteesiks või amüloidhüpoteesiks. Kolinergiline hüpotees Eesaju kolinergiline süsteem omab olulist rolli mitmetes ajus aset leidvates protsessides eriti teadvustatud taju, tähelepanu ja mälu funktsioneerimises. Alates Alzheimeri tõve diagnoosimise algusaastatest on täheldatud, et kõrge vanuse ja ka Alzheimeri tõve korral on eesaju kolinergiline süsteem, eriti basaalse eesaju projektsioonis, kahjustustunud või leidub seal kõrvalekaldeid normist. Seejuures leitud kahjustuse ulatus üldjuhul korreleerub kognitiivse funktsiooni häire raskusastmega
Kui probleem esineb põhiliselt kätel, siis aitavad jällegi kindad ja soovitatav vältida külmade asjade katsumist, nagu välja postid/torud ja muu selline. · Piiratud verevool: kirjutamine ja muu tegevus, kus lihased on pinges ja takistavad verevoolu, mille tõttu võib samuti keha jahtuda, tuues esile sügeluse ja nõgestõve. Külmaurtikaaria vastand Külmaurtikaaria vastandiks on kolinergiline urtikaaria, kus nahale tekib lööve keha soojusest. Sümptomid tulevad esile trenni tehes higistamisel, päikese käes, saunas, kuuma dussi all, vürtsikat toitu süües või isegi stressi ja viha korral. Üks põhilisi kolinergilise urtikaaria põhjuseid on stress, eriti teismeliste seas. Teinekord võib ravile kaasa aidata teraapia. See on samuti allergikutele väga probleemne, kuna on raske olla väljas või jalutada tööle jne.
külmaurtikaaria korral tekivad kublad pärast külma, naha ülessoojenemisel, eelkõige näole ja kätele. Kublad võivad tekkida ka suvel, jaheda, tuulise, niiske ilmaga. Reaktsioon võib olla eluohtlik. Näiteks külmas vees ujumisel. Kuum põhjustab kuumaurtikaariat. Ultravioletkiirgus võib põhjustada nn. solaarurtikaariat, tekib päikesest või solaariumi valgusest, esineb harva. Sagedamini haigestuvad naised. Kolinergiline urtikaariat soodustab higistamine, füüsiline koormus, kuum duss, psüühilised emotsioonid. Nahale võib tekkida sadu väikseid, väga sügelevaid kuplasid. Esineb sagedamini teismelistel ja noortel täiskasvanutel. Rõhuurtikaariat soodustab tugev surve nahale, nt. taldade all pärast käimist, tuharatel peale pikaajalist istumist. Turselised valulikud alad võivad püsida 6-48 t. Dermografismiurtikaaria nn. nahale ,,kirjutamise" järgselt
preganglionaarsete kiududena, moodustades rr.cardiaci n.vagi2. Paremat koda ja seal paiknevat sinuatriaalsõlme varustavad peamiselt parempoolse nervus vaguse kiud . Vasakpoolse nervus vaguse kiud varustavad atriventrikulaarsõlme. Sellepärast mõjutab parempoolse nervus vaguse südameharude ärritamine esmajoones südame löögisagedust ja vasakpoolse nervus vaaguse südameharude ärritamine atriventriuklaarset erutusjuhtivust. Kolinergiline ehk parasümpaatline stimulatsioon läbi nervus vaguse vähendab avatud Na + kanalite arvu, mis põhjustab vähenenud Na+ sissevoolu rakku. Tänu vähenenud Na+ sissevoolule on neljanda faasi depolarisatsiooni tõus vähem järsem ning erutuse tekke sagedus on väiksem. Väheneb ka L-tüüpi Ca+2 kanalite avanemise tõenäosus, mistõttu tõuseb aktsioonipotentsiaali genereerimiseks vajalik lävipotentsiaal. Parasümpaatline stimulatsioon suurendab membraani K+ juhtivust
gl. parotis et gll. buccales. Nucl. salivatorius inf => n. glossopharyngeus => harud gl. parotis'ele ja gll. buccales'le), aferentsed signaalid tulevad suust ja suulaelt (maitse, puutumine) ning ninast (lõhn) ja kõrgematest keskustest (ettekujutus). Puhkeolekus sekreteerib gl. submandibularis 71% (limajas sülg), gl. parotis 25% (vedel sülg) ja gl. sublingualis 4% sekreteeritud süljest, pärast stimulatsiooni suureneb gl. parotis'e osatähtsus (34%). Veerikka sülje eritumist mõjutab kolinergiline, - adrenergiline ja substants P stimulatsioon, mis käivitab aktiivsema Ca2+ sisenemise tsütoplasmasse. Kolinergiline stimulatsioon vabastab ensüüm kallikreiini, mis formeerib vereplasma kininogeenidest vasodilatatoorse toimega bradükiniini. Vasodilatatsioon on põhiline 7 maksimaalse süljevooluse põhjustaja. Süljenäärmete - adrenergiline stimulatsioon põhjustab viskoosse sülje eritumise, mis sisaldab rohkesti mutsiini (gl.
annaabi.ee 
