rahalise maksuga. 1921. jäi Lenin haigeks, suri 21. jaan. 1924. 1922. a. sai peasekretäriks J. Stalin, kelle vastaseks oli L. Trotski, Stalin kõrvaldas konkurendid 1927. a. Kujunes välja Stalini ainuvõim, eelistati industrialiseerimist. 1920. aastatel võeti vägivaldselt talupoegade käest vili ära (riigivaru). Viidi läbi kollektiviseerimine (eraomandusele tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine kolhoosiga). Majanduselus juurdus plaanimajandus (majanduse plaanipärane arendamine). Tugev poliitiline terror. Industrialiseerimine on suurtööstuse rajamine ja arendamine, väiketootmise asendamine suurtootmisega. Kolhoos on põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand. Põhjus, miks natsionalistid pääsesid võimule oli see, et parlamentarism ei leidnud Sakslaste hulgas toetust
ja Meegomäed. Viimaseid hakati nimetama Meegomannideks, küla ennast aga Meegomäeks. XIX sajandi teisel poolel oli külas 8 taluperet. Meegomäe küla talud (asusid Kasaritsa riigimõisa maadel) osteti päriseks XIX- XX sajandi vahetusel. Sõjaeelse Eesti Vabariigi ajal oli neid seitse. (Vaike Reial. „Meegomäe külast vanast ajast tänapäevani.” Okt. 2009). 1949. aastal moodustati külas Johannes Kotkase nimeline kolhoos, mis ühendati V. Kingissepa nimelise kolhoosiga (1948-1966). 1967. aastast kuni erastamiseni kuulusid Meegomäe küla maad Võru sovhoosile. All on välja toodud pilt, minu poolt valmistatud Lynchi meetodil mälukaardist. 8 (Lynchi meetodil valmistatud mälukaart) 9 Kasutatud allikad Meegomäe küla kodulehekülg. Kättesaadav: http://meegomae.weebly.com/ (Viimati külastatud 24.11.13) Pildid: https://maps.google.ee/
poolest. Suuremate maanteede ristumiskohale rajasid käsitöölised oma asula, Nuia küla, millest on aastatega kasvanud praegune vallakeskus Karksi-Nuia linn. II Maailmasõda ja sellele järgnenud okupatsiooniaastad laastasid külad. Kahe suurküüditamisega saadeti Siberisse Karksi kihelkonnast 249 inimest (E. Piir). Nõukogude võimu aastatel loodud väikesed kolhoosid liitusid 1971. aastal Karksi kolhoosiga 1 http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Karksi-Nuia_suurvapp.png 2 http://et.wikipedia.org/wiki/Karksi_vald 3 ja riikliku ühismajandi Kõrgemäe sovhoosiga ühendati väikemajandid Pööglest Lillini. Omaette jäi Polli Aianduse Instituut aianduse teaduskeskusena. Peale Eesti taasiseseisvumist alanud põllumajandusreformi käigus moodustati aastatel 1992-
1939 toimunud reformiga liideti näiteks Sangaste ja Keeni vallad. Eesti Vabariik vähendas mõisa maid ning jagas enamuse maadest asundustaludeks (praegune Lossiküla on kujunenud just 1920ndatel), kuid mõisasüda ja ümbritsevad maad jäid perekonna kasutusse. Veidi peale "rukkikrahvi" surma (1938) loodi mõisa südamesse Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaam, millest ENSV ajal sai Sangaste Aretuspunkt (iseseisev alates 1957 aastast, liideti Sangaste kolhoosiga 1986). Esimene kolhoos Sangaste vallas moodustati oktoobris 1948. Mitu väiksemat kolhoosi ühinesid ajapikku kuni 1961. aastani, lõpuks asus kolhoos seniste Restu ja Sangaste mõisa maadel. (Kaaramaa ja Kübar, 1980) Sangaste külanõukogust sai Sangaste vald aastal 1991; kolhoos lõpetas tegevuse 1994. Sangaste aleviku peamised vaatamisväärsused on EELK Püha Andrease Sangaste kirik ja surnuaed, kus on
Kolhooside loomisel rikuti jämedalt leninlikke põllumajanduse koopereerimise printsiipe. Tegutseti vene malli järgi, arvestamata kohalikku eripära ja eesti talupoja mõttelaadi. Kiirustati ja kasutati sunnimeetodeid. Massiline kolhooside moodustamine sai teoks ,,kulakluse kui klassi likvideerimise" käigus. Paljud pered küüditi Siberisse, kelle hulgas oli teovõimelisi inimesi nii maalt kui linnast. Kolhooside esimesel tööaastale järgnes ühe küla kolhoosi ühendamine teise küla kolhoosiga. Juba 5. veebruaril 1950 ühendati ,,Uus Algus" ja ,,Tähis". Kolhoosile jäi nimeks ,,Uus Algus". 10. aprillil liitusid ,,Üksmeel" ja ,,Külvaja", nimeks jäi ,,Külvaja". Ligikaudu aasta pärast s.o. 6 veebruaril 1951 toimus järjekordne 11 ühendamine, mille tulemusena kujunes lõplikult välja ,,Külvaja" kolhoos, mis asub meie tänase Paistevälja PÜ osakonna territooriumil.
annaabi.ee 
