Giotto "Juuda suudlus" · Jeesuse reetja, äraandja võrdkuju · Üks jüngritest · 30 hõbeseeklit · Ketsemane aias palvetavale Jeesusele järele relvastatud salk, Juudas andis Jeesust suudeldes ta välja · Kukkur, mündid, inetu, kollane rüü, deemon, suudlus, poomissilmus Jeesuse ristilöömine Raffael "Jeesus ristil" · Ülempreester Kaifas, vanematekogu,Pontius Pilatus ja rahvas · Ristilöömine Kolgatal · INRI Jeesus Naatsaretist, juutide kuningas · Neitsi Maarja ja Püha Hieronymos · Aupaiste, okaskroon, rist Neitsi Maarja taevaminek Tizian · Ingel toob sõnumi (palmioksaga ingel) · 3 päeva pärast surma viidi taevasse (katoliku kirik kuulutas 1950 selle tõeseks) Püha Katariina Aleksandriast Raffael · Märter, keda piinati rattal · Pärit Egiptuse üliku perest
sündmuste käiku) , 3) KOOR mis sümboliseerib rahvast ning annab toimuvale hinnanguid. Kuulsamad passioonid on : Johan Sebastian Bachi : ,,MATTIUSE PASSIOON" ja ,,JOHANNESE PASSIOON" Mattiuse passioon 1.osas jutustatakse naisest kes võitis kristuse pea kalli salmiga ( Kristuse ja tema jüngrite sõõmaajast) , ( Ööst Ketsemanni aiast) ja (Kristuse vangistamisest) 2. osa sisuks on kohtuotsus , jüngerite lahtiütlemine kristusest ja risti löömine Kolgatal. Marthin Mägi 9a 5.Oratoorium Oratoorium- palvesaal ( Ladina ) . Tekkis 17ndal sajandil Itaalias koos varajase barokkmuusikaga ning on vokaalsümfoonilistest teostest kõige ulatuslikum . Oratooium on koorile , solistidele ja sümfooniaorkestrile kujutatud mitme osaline dramaatiline helitöö . Oratooriumit peetakse lõpetamata opperiks . Oratooriumi süzee võib
traditsiooni. Lisaks baasireljeefidele ja kiiriku kaitsepühakutele on piilaritel ka kaks vappi. Ilmselt kuulusid need kiriku patroonidele, kes vahest olid ka uute võlvide ehitamise initsiaatoreiks. Läänepiilari karukujutisega vapp kuulub nõndanimetatud kõnelevate vappide hulka - selle omanikuks oli von Behr. Keskmisel piilaril kahe apostli vahel paikneb von Polli vapp. Torni seinal, peaportaali kohal näeme dolomiidist unikaalset ristikolmikut meenutamas Kristuse ristisurma Kolgatal. Portaali kõrval on tahvel raidkirjaga "Sel aastal on se kirk walmis sanud Petri paewal an 1407", mida on peetud vanimaks säilinud eestlaste kirjutatud tekstiks. rift ja sõnastus osutavad siiski sellele, et tekst pärineb märksa hilisemast ajast kui 15. sajand. Portaali kaare all näeme dolomiidist maagilise tähendusega mehepäid, viinapuuoksa ja tammelehti, mille saamatu teostus, võrreldes põhjaportaali dekooriga, kajastab ehitusskulptuuri taseme langust 15. sajandil.
ka ikoonikunstis.” (Onasch, Schnieper 2003: 28) Rist. Kristluse üks kesksemaid sümboleid – rist – on samuti väga pika ajalooga kujutis: “Ristilöömine oli antiikmaailmas kõige häbiväärsem surmanuhtluse vorm. Kristluses sai rist võidu märgiks, Kristuse surnust ülestõusmise sümboliks.” (Onasch, Schnieper 2003: 25) “Risti ajalugu jaguneb selgepiiriliselt kaheks: tähendus enne ja pärast Kristuse ristisurma Kolgatal. Kuigi rist oli tavaliseks märgiks nii nii Muinas- Idas kui esiajaloolises Ameerikas, õpiti seda kohutava hukkamisviisi tunnusena tundma pärast seda, kui pärslased hakkasid hukatavaid risti lööma. Risti mõistetakse käemärgina või seostatakse piltide ja amulettidega, mis tõrjuvad kurja ja kaitsevad musta maagia eest. Sellisena tunti [ristimärki] ka juutide juures.” (Onasch, Schnieper 2003: 26) Risti neli haru viitavad neljale ilmakaarele, teadmise neljale teele. Risti
meistritöö ees pea, sedavõrd lummab meid geniaalse kunstniku sõnum: pole suuremat kaotust siinilmas kui oma lapse surm. Suurmehel on ka teine, lõpetamata "Pieta", mille kunstnik on loonud oma hauamonumendi jaoks. Praegu on see töö Firenze toomkiriku muuseumis. Skulptuur on huvitav veel selle poolest, et Kristuse keha toetab ei keegi muu kui Michelangelo ise. Selle autoportree järgi võib järeldada, et kunstnik võrdles oma eluteed Kristuse kannatustega Kolgatal. Michelangelo. Pieta. Peetri kirik. Vatikan. Michelangelo. Pieta. Toomkirkiku museumn. Firenze. Ka KRISTUSE HAUDAPANEK (ingl. k. Entombment; pr. k. Mise au tombeau) on temaatika, mis on leidnud kajastust paljude kunstnike töödes. Just sellist nime kannab Raffaeli (1483-1520) maal, mis on praegu Roomas Borghese galeriis. Kaks mees, kellest noorem on kindlasti Johannes, hoiavad surilinal lebavat Jeesust
kunstniku sõnum: pole suuremat kaotust siinilmas kui oma lapse surm. Suurmehel on ka teine, lõpetamata "Pietà", mille kunstnik on loonud oma hauamonumendi jaoks. Praegu on see töö Firenze toomkiriku muuseumis. Skulptuur on huvitav veel selle poolest, et Kristuse keha toetab ei keegi muu kui Michelangelo ise. Selle autoportree järgi võib järeldada, et kunstnik võrdles oma eluteed Kristuse kannatustega Kolgatal. Michelangelo. Pietà. Peetri kirik. Vatikan. Michelangelo. Pietà. Toomkiriku muuseum. Firenze. Ka KRISTUSE HAUDAPANEK (ingl. k. Entombment; pr. k. Mise au tombeau) on temaatika, mis on leidnud kajastust paljude kunstnike töödes. Just sellist nime kannab Raffaeli (1483-1520) maal, mis on praegu Roomas Borghese galeriis. Kaks meest, kellest noorem on kindlasti Johannes, hoiavad surilinal lebavat Jeesust. Ahastav
Tahtmatult langetab iga inimene selle meistritöö ees pea, sedavõrd lummab meid geniaalse kunstniku sõnum: pole suuremat kaotust siin ilmas kui oma lapse surm. Suurmehel on ka teine, lõpetamata "Pietà", mille kunstnik on loonud oma hauamonumendi jaoks. Praegu on see töö Firenze toomkiriku muuseumis. See skulptuur on huvitav veel selle poolest, et Kristuse keha toetab seal Michelangelo ise. Selle autoportree järgi võib järeldada, et kunstnik võrdles oma eluteed Kristuse kannatustega Kolgatal. Raphael. Jeesus ristil. Rahvusgalerii, London MÕTLE VÕI UURI JÄRELE! 1. Kes on Uue Testamendi nelja evangeeliumi autorid? 2. Kes neist neljast autorist tundsid Jeesust isiklikult ja kes panid kirja (või lasid kirja panna) oma tekstid teiste ütluste järgi? 3. Kuidas seletad seda, et neli evangelisti Kolgata sündmusi nii erinevalt kirjeldavad? 4. Millise evangelisti mälestused Kolgata sündmustest on kõige usutavamad? 5
Kindlustati Rooma riigi positsioone idas Partia vastu. Põhjas kujunes riigi piiriks Reini-Doonau liin. 9 pKr lõppes katse vallutada Germaaniat hävitava lüüasaamisega Teutoburgi metsas. Julius Claudiuste dünastia 14 68 Tiberius (14 37). Valitses pädevalt ja kokkuhoidlikult, saavutamata siiski populaarsust ei lihtrahva ega senatiaristokraatia seas. Valitsusaja lõpul tõmbus riigiasjadest eemale oma villasse Capri saarel. U 30 hukati Jeruusalemma lähedal Kolgatal Jeesus. Caligula (37 41): edev ja julm valitseja; läks tülli nii senati kui ka pretoriaanidega (keisri ihukaitseväega) ja kukutati. Claudius (41 54). Liberaalse kodakondsuspoliitikaga edendas provintside romaniseerumist. Roomas oli suhteliselt ebapopulaarne. 43 algas Britannia alistamine. Nero (54 68). Põhjustas oma edevuse, teatraalsete eluviiside ja julmusega süvenevat vastseisu Rooma aristokraatias. 64 Rooma tulekahju, milles hävis enamus linnast.
Nad said senati hästi läbi, tuginesid neile ja tegid koostööd. Trajanuse ajal saavutas Rooma riik oma maksimaalse ulatuse. Tekkis ka ristiusk. Roomlased austasid oma jumalaid, aga olid ka hellenistlikud kultused. Seal oli müsteeriumid, kus austajad olid suletud grupis. Sealt kuskilt tuli ka Jeesus. Tema õpetas kasvas välja juutide messija ootusest ja ilmuski messijana. Läks erinevate juudi salkadega vastuollu. Rooma valitseja lõi risti (seal võisid ka juutidel osa olla). Kolgatal ta hukati igatahes, risti löömine oli poliitiliste kuritegudel tavaline. Kristlus hakkas levima kreeklaste hulgas ja varajase keisririigi ajal 10% elanikes võis idas neid olla. Ka läänes oli mõni protsent. Ladinakeelses elanikkonnas levis vähe. Kristlased läksid vastuollu polüteistliku religiooniga. Nad austasid vaid ühte ja mitte Rooma omi, ja see võis roomlaste jumalaid häirida. Kõik hädad aeti kristlaste kaela seetõttu. Kristlasi umbusaldati ja räägiti igast jutte taga
kõikide ristitute usku pärast ristimist. See kehtib iseäranis laste kohta, keda ristitakse kiriku usus. Missa ehk Kristuse taasohverdamine 1414 Armulaud on ohver. Kirik toob ohvri hüvituseks elavate ja surnud inimeste pattude eest. Selle vahendusel saame Jumalalt vaimseid ja ajalikke hüvesid. 1365 Katoliiklased usuvad, et missa on ohverdus, mille meie Issand seadis Viimsel Õhtusöömaajal. Missa kujutab Kristuse ohverdust ristil. Issanda vere valamine Kolgatal oli ülim märk tema armastusest meie vastu. 1367 Armulaud muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri, meenutades ja ellu rakendades selle vilju Kristuse ihu liikmete jaoks. Kristus, kes armulauas veretult ohverdatakse, on seesama Kristus, kes suri meie pattude eest. Missa on leiva ja veini muutumine Kristuse enda ihuks 1376 Seda Kristuse kohalolekut konsekreeritud armulauaelementides, leiva ja veini kujul, nimetatakse "tõeliseks kohalolekuks
on Jumal ,,väljaspool Head ja Kurja." Kuid mitte nii ei jää asjad. ,,Inkarnatsiooniga muutub pilt täielikult, kuivõrd see tähendab, et Jumal saab ilmsiks Inimese kujul, kel on teadvus ning seetõttu ei saa vältida hinnanguid. Ta lihtsalt peab üht kutsuma heaks ja teist kurjaks. On ajalooline fakt, et tõeline kurat sai eksisteerivaks alles koos Kristusega." (JUNG 2008:218) Mõlemad lahutati Jumalast. Saatanat nägi Kristust taevast välguna alla heidetavat ning Kolgatal ütles Kristus, et Jumal on ta maha jätnud. Saades kindlapiiriliseks olevuseks tähendab olemist see ja mitte teine. Nii tegi Kristus esimese asjana selge vahe sisse enda ja oma varju vahel, nimetades selle kuradiks. (ibid) (Varju mõistest Jungil on juttu olnud eespool.) Tuues duaalse jumalapildi juures religiooniloolisi võrdlusparalleele, leiab Jung, et mõtte areng Idas ja Läänes on arenenud erinevaid teid mööda.
annaabi.ee 
