3. Vanaaegkonna alguses . 450 miljonit aastat tagasi . Õhus oli hapnikku . Taimed pidid kohastuma uute, kuivemate elutingimustega . 4. Esimesed maismaa loomad . Väikesed selgrootud: hulkjalgsed, ämblikulaadsed, putukad. 5. Taimedest atmosfääri eralduv hapnik võimaldas loomadel levida maismaale . Vanaaegkonna lõpul . 6. Kivisöe ajastu . Vanaaegkonna keskel . 350300 miljonit aastat tagasi . Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad . Niiske ja soe kliima . 7. Keskaegkond . Kliima oli ühtlaselt niiske ja soe . Peamiselt okaspuud ja teised paljasseemnetaimed . 8. Imetajate hoogne areng . 200 miljonit aastat tagasi . Õistaimede mitmekesisuse kasvu tulemusena sai võimalikuks , et suurenes ka taimtoiduliste imetajate mitmekesisus . 9. Imetajate eelised roomajate ees . Osavamad liikujad, külma eest kaitseb neid paks karvkate. Neil kujunes
kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi. Karukolla roomavad tõusvate okstega varred on kuni paari meetri pikkused ja hästi sitked. Neid pole kerge katki teha isegi siis, kui selleks soov on. Karukold tundub võrreldes teiste kollaliikidega ka tunduvalt pehmem, sest tema lehed on pehmemad ja suunatud varre tipu suunas. Hea eristamistunnus teistest koldadest on ka pikk valge karvake iga pisikese peenikese lehe tipus. Kasu võib karukollast saada ilma teda oluliselt kahjustamata. Selleks imeallikaks on karukolla eosed, mida on juba ammust ajast kasutatud meditsiinis. Pärast kuivatamist saadakse eostest ülipeeneteraline valkjaskollane pulber. See oli vanasti apteekides levinud imikupulbrina, kuid oli hea ka õrnema nahaga täiskasvanutele. Hea on ta seepärast, et ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka
Keskaegkonnas oli sauruste ajastu, Kliima jahenedes surid saurused välja, valitsevaks muutusid imetajad Primitiivsetest roomajatest kujunesid esimesed imetajad Roomajatest arenesid ka esimesed lindude eellased, kes sarnanesid sisalikega . Õistaimede tekkega arenesid taimtoidulised imetajad Esimesed taimed olid vetikad. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi). Bioloogilise evolutsiooni tõenditeks on maakoorest leitud: - kivistised e. fossiilid (saame teada, millised olid Maal varem elanud organismid, loomadel paremini säilinud skelett ja kojad, taimedel seemned ja tolmuterad; samuti ka merevaigus putukad, vulkaanituhas taimede lehed; mida sügavamalt kivistised on leitud seda vanemad ning erinevamad nad on)
tähtsus- Esimesed hulkraksed vetikad (1500 milj aastat tagasi)- vetikad varustasid Maa atmosfääri hapnikuga. 12.Kirjelda taimeriigi evoluts.- Esimesed hulkraksed organismid olid üherakulised hulkraksed vetikad nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. 450 mil a. tagasi tekkisid esimesed maismaataimed eostaimed(kujunes tugev vars ja tüvi). 350-300 miljar. a. tagasi katsid maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Paljaseemnetaimed valitsesid mitusada miljonit aastat, enne kui kujunesid õistaimed. Ainuraksed vetikad- hulkraksed- vetikad- samblad. 13.Kirjelda loomariigi evolutsiooni- esimesed selgroogsed olid kalad,kelle keha kattis kilpidest rüü. Maismaale asunud kahepaiksetest arenesid esimesed roomajad, keda kaitses kuivamise eest soomustega kaetud nahk. Keskaegkonnas asustasid maad mitmesugused sisalikud.See oli dinosauruste ajastu
on vajalikud alamatele loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel, kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust · süstematiseerimine- elusorganismide grupeerimisega seotud tegevus · prokarüoodid- · eukarüoodid- · ürgraikad- · karboni- ehk kivisöeajastu- vanaaegkonna keskel niiske ja sooja kliimaga ajastu, Maad katsid hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõjajalgadest ürgmetsad · saurused- mitmesugused sisalikud, kes vallutasid nii vee, õhu kui ka maismaa, osa neist olid hiigelsuured II NIMETA 1. Bioloogilise evolutsiooni tõendeid: · sarnasused eri liikide organismide ehituses ja lootelises arengus · rudimendid · liikide sarnane DNA ja kehavalgud · kivistised 2. Inimese rudimente: · karvkate · pilkkile jäde · kõrvaliigutajalihased · teravad silmahambad
teke. (nende tõttu tungis merevette sageli Maa sisemusest vedelat magmat ja gaase) TAIMED Kõigepealt moodustusid orgaanilised ained, seejärel ürgookeanis umbes 3,5 miljardi aasta eest esimesed 1 rakuga ja tuumata organismid. Vanaaegkonna alguses tekkisid esimesed algelised maismaataimed, mis sarnanesid tänapäeva sammaldega, aja jooksul kohastusid nad tingimustega, hakkasid tekkima tugevad varred ja tüvid. Vanaaegkonna keskel katsid Maad hiigelsuured koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Seda niiske ja sooja kliimaga ajastut nimetatakse karboni ehk kivisöeajastuks (nende metsade jäänustest tekkis kivisüsi) Vanaaegkonna lõpul kliima kuivenes, enamik eostaimi suri välja, need asendusid paljasseemnetaimedega. Need valitsesid Maal mitusada miljonit aastat, kuni kujuneisd katteseemnetaimed ehk õistaimed. LOOMAD Esimesed hulkraksed loomad (käsnad ja ainuõõssed) tekkisid aguaegkonna lõpus vees. Nende järel hakkasid kujunema teised
vetikad (1500; paljunesid mittesuguliselt, lihtsa ehitusega, kehaks tallus). Väga pikka aega arenes elu ainult vees, sest Maa atmosfääris polnud piisavalt hapniku. Vanaaegkonna algul (450) tekkisid esimesed algelised maismaataimed ürgraikad. Maismaale asumiseks pidid taimed uute tingimustega kohanema (kujunesid lihtsad taimeorganid, aurumise takistamiseks kattekoed). Vanaaegkonna keskel (300-350) katsid Maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad (nim. karboniks e. kivisöeajastuks, sest tolle aja metsade jäänustest on tekkinud kivisüsi). Kui kliima muutus kuivemaks suri enamik eostaimedest välja. Tekkisid paljasseemnetaimed (295), millest on arenenud tänapäeva okaspuud. Nad valitsesid mitusada milj. a. ennem, kui tekkisid katteseemnetaimed e. õistaimed (140), väga palju liike, levisid üle kogu Maa, ka vette. Loomariigi kõige esimesed esindajad arenesid nagu taimedki vees
paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. Arenesid elu ainult vees, Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. 450 mil a. tagasi tekkisid esimesed maismaataimed eostaimed. Nõrge varre asemele kujunes tugev vars ja tüvi, vee aurumise takistamiseks arenesid spetsiaalsed kattekoed. Sugurakud kattusid tugeva kaitsva kestaga.350-300 miljar. a. tagasi katsid maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Kui kliima muutus kuivamaks suri enamik eostaimed ära ning tekkisid paljasseemnetaimed. Paljaseemnetaimed valitsesid mitusada miljonit aastat, enne kui kujunesid õistaimed(tänapäeva taimed, kohastasid erinevate tingimustega ning osa neist levis vette tagasi.) Ainuraksed vetikad- hulkraksed- vetikad- samblad 15. Kuidas algas inimese areng? Hakati arenema 5-7 miljonit a tagasi
1500 mln aasta eest)nad paljunesid peamiselt mitte sugulaselt ning olid lihtsa ehitusega. Arenesid elu ainult vees, Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. 450 mil a. tagasi tekkisid esimesed maismaataimed eostaimed. Nõrge varre asemele kujunes tugev vars ja tüvi, vee aurumise takistamiseks arenesid spetsiaalsed kattekoed. Sugurakud kattusid tugeva kaitsva kestaga.350-300 miljar. a. tagasi katsid maad hiigelsuurtest koldadest, osjadest ja sõnajalgadest ürgmetsad. Kui kliima muutus kuivamaks suri enamik eostaimed ära ning tekkisid paljasseemnetaimed. Paljaseemnetaimed valitsesid mitusada miljonit aastat, enne kui kujunesid õistaimed(tänapäeva taimed, kohastasid erinevate tingimustega ning osa neist levis vette tagasi.) Ainuraksed vetikad- hulkraksed- vetikad- samblad 15. Kuidas algas inimese areng? Hakati arenema 5-7 miljonit a tagasi. Inimese ja inimahvi eellane-
riisikol. Kollane on ka arguse, saamahimi, pettuse, armukadeduse ja haiguse värv kollase lipu heiskamine laeval tähendab laeval puhkenud epideemiat ja hoiatab pardale tulijaid haiguse eest. Kollase lindiga eraldatakse ala, kus on toimunud avarii. Kollast kaarti näidati jalgpallis esimest korda IX jalgpallimaalimameistrivõistlustel 1970 aastal. Kollast värvi saadakse taimselt kollasest võhumõõgast (iris pseudocorus). Teise hüpoteesi järgi tuleb sõna kollana sõnast `kold', sest koldadest tehti minevikus kollast värvi. Inglisekeelses kõnepruugis on sõna `yellow' umbes 9. sajandil vanas inglisekeeles `gelou', `yelow', `yelwe' . On olemas kollane ajakirjandus. Hindudele sümboliseerib kollane päikest, budistidele alandlikkust ja loobumist, munkade rüüd olid varem safrankollased, nüüd punased. Islamis on kollane samuti päikesevärv, alguse ja võitluse värv, aga Kristluses seevastu on kollane hoopis ketserite ja reetmise värv.
teda kaitstakse. Põhjus kaitsemiseks on igati olemas. Varem kasutati teda massiliselt tubade kaunistamiseks ning pärgade ja vanikute tegemiseks. Selleks sobib ta tõepoolest hästi. Karukolla roomavad tõusvate okstega varred on kuni paari meetri pikkused ja hästi sitked. Neid pole kerge katki teha isegi siis, kui selleks soov on. Karukold tundub võrreldes teiste kollaliikidega ka tunduvalt pehmem, sest tema lehed on pehmemad ja suunatud varre tipu suunas. Hea eristamistunnus teistest koldadest on ka pikk valge karvake iga pisikese peenikese lehe tipus. Kasu võib karukollast saada ilma teda oluliselt kahjustamata. Selleks imeallikaks on karukolla eosed, mida on juba ammust ajast kasutatud meditsiinis. Pärast kuivatamist saadakse eostest ülipeeneteraline valkjaskollane pulber. See oli vanasti apteekides levinud imikupulbrina, kuid oli hea ka õrnema nahaga täiskasvanutele. Hea on ta seepärast, et ei ärrita ka kõige tundlikumat nahka. See sobib nii hõõrdunud ja haudunud
4. Sõnajalgtaimede 1) Praktiline töö: Loodusõpetus: Keskkond ja Õppevahendid: välisehituse põhijooned vaatlus, laanesõnajalg, eostega jätkusuutlik areng: näidised sõnajalgadest, ja tähtsus looduses sõnajalgtaimede paljunemine kujundada arusaama osjadest ja koldadest, välisehituse Matemaatika: loodusest kui luup. võrdlemine ja andmete vormistamine terviksüsteemist, kirjeldamine. tabeli kujul, keskmise sõnajalgtaimede tähtsus leidmine looduses
annaabi.ee 
