niudeveenid. Eesmine suurajuarter, eesmine ühendusarter, sisemine unearter, keskne suurajuarter, tagumine ühendusarter,tagumine suurajuarter, põhimikuarter, lüliarterid Ülemine noolurge, alumine noolurge, sirgurge, urgete kokkuvool, ristiurge, sigmaurge, sisemine kägiveen, ülemine ja alumine koljuurge, korgasurge Ülemine ja alumine koljuurge, sigmaurge, ristiurge ja urgete kokkuvool Lümfikapillaaridesse kogunenud koevedelikku nimetatakse lümfiks
Pea ja kaela piirkonna peamine venoosne magistraalsoon on sisemine kägiveen, mis kogub venoosset verd peaajust, kolju luudest, näost ning kaelast. Veenid, mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal, suubuvad peaaju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse. Nendesse valgub venoosne veri ka silmast, sisekõrvast ja kolju luudest. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks peaajust. (sisemine kägiveen-sigmaurge-ristiurge-urgete kokkuvool-sirgurge-ülemine noolurge-alumine noolurge) Peaaju kõvakesta urked: · Ülemine noolurge kulgeb suuraju sirbi ülaküljel. · Alumine noolurge kulgeb suuraju sirbi alaküljel. · Korgasurge ümbritseb türgi sadulat. · Ülemine ja alumine kaljuurge ühendavad korgasurget sigmaurkega. · Sirgurke tagumise otsa juures moodustub urgete kokkuvool, seetõttu on kõik urked üksteisega ühendatud.
125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes) Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile
125. Kõhuõõne veenid. Alumine õõnesveen, neeruveenid, neerupealisveenid, munandiveenid/munasarjaveenid. 126-127. Aju arteriaalse ja venoosse verevarustuse põhimõte. (arterioosrõngas) Aju arterioosrõngas: eesmine ühisunearter, eesmised ajuarterid, sisemised unearterid, keskmised ajuarterid, tagumine ühisunearter, tagumised ajuarterid, ajupõhimiku arter, lüliarterid. Venoosne: sisemine kägiveen, sigmaurge, ristiurge, urgete kokkuvool, sirgurge, ülemine noolurge, alumine noolurge. 128. Lümfi mõiste. Lümf – seroosvedelik, osaleb ainevahetusprotsessides, tema kaudu satuvad mitmed ainevahetusproduktid verre. 129. Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnajuha, (Lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringes) Lümfisüsteemi moodustavad erineva läbimõõduga lümfisooned, lümfisõlmed ja lümfoidsed elundid. See on lisaära-voolusüsteem, täiendus venoossele süsteemile.
väikesed veenide harud. Aju venoosne veri koguneb aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. 129) Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud koemahl. 130) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse)
Venoosne verevarustus: Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised väikesed veenide harud. Veenidest mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal koguneb venoosne veri aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. 63 Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud maomahl. 114) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse)?
Venoosne verevarustus: Aju sisemuses suured veenid puuduvad on ainult sellised väikesed veenide harud. Veenidest mis asetsevad peaaju sisemuses ja pinnal koguneb venoosne veri aju kõvakesta urgetesse ehk siinustesse (urge), mis on alati avatud. Erinevalt veenidest ei lange urked kokku, mis loob head tingimused vere äravooluks. Ülemine noolurge, alumine noolurge,korgasurge, ülemine ja alumine kaljuurge, sirgurge, ristiurged, sigmaurge. Kuklasse koguneb urgete kokkuvool (kõik urked suubuvad sinna), kõik urked aga omakorda suubuvad sisemisse kägiveeni, see omakorda aga rangluualuse veeniga ühinedes moodustab ülemise õõnesveeni. Vere äravool ajus on väga hea. Lümfi mõiste-lümfikapillaaridesse kogunenud maomahl. 114) Lümfisüsteemi ehitus: parem lümfijuha, rinnalümfijuha (lümfi kogumise piirkonnad, suubumine vereringesse)? Lümf – kui rakkude vahel olev koevedelik koguneb lümfikapillaaridesse, siis nimetatakse seda lümfiks
annaabi.ee 
