Sõltuvalt vee hulgast savis võibs savipinnas esineda looduses kõbana, plastsena või voolavana. Ehitusalustena on savipinnased enam kokkusurutavad ja vajumine kestab kaua. Külmumisel paisuvad nad tuntavalt. Kui ja väheniiske savipinnas on üldiselt õige vundamendi rajamissügavuse juures rahuldav ehitusalus. Märg ja voolav savipinnas on hoonete toetamiseks ei sobi. Täitepinnased On inimese poolt tekitatud pinnased, kas mullete rajamise, prügi,mahapaneku,puinnase kokkuvedamise, pinnase asendamisel või muul moel. On enamasti ebaühtlase koostisega, seetõttu ka ebaütlase kandevõimega on paksus kihiv enamasti halvad ehitusalused, kuid vundamente neil rajada saab. Nad vajavad vaid täiendavaid kandevõime uuringuid ja katsetusi sobiva vundamenditüübi leidmiseks. Orgaanilised veega veega küllastunud ja ka kuivad paksud pinnasekihid on kõlbmatud ehitusalused, mis nõuavad enamasti vaivundamente, mis toetavad orgaanilise kihi all olevale kandvale pinnasele.
Selleks kinnitatakse noodatiivad ja pingevaba kokkuveotrossi mõlemad otsad viiakse läbi jõuplokkide vintsile. Kokkuvedu võib toimuda nii ainult ühest otsast kui ka mõlemast. Viimane on eelistatum, sest nooda kokkuvedu on kiirem ja nooda tiivad on paremini koos. Tuleb arvestada, et sel ajal on noot alt avatud ja kalal on võimalus sukelduda noodast välja. Eriti, kuna kogu noot on liikuv. Kokkuveo kiirus väheneb kokkuvedamise lõpuks, kuid on ikkagi 15-20 m/s. Jälgida tuleb ka, et laev ei satuks ise noota. Selleks tuleb tihti töötada tagumise käiguga. Seinnooda pardale võtmine See on kõige aeganõudvam etapp (40 %). Kaasajal kasutatakse jõuplokke või nooda väljavõtmise kompleksseadmeid Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et laev ei sõidaks ahtriga noota. Kui see juhtub, tuleb nooda võtmine katkestada ja oodata, kuni ahter on jälle noodast väljas. Laev peab olema allatuult. Saagi pardale võtmine
Jäätmete kogumine ja vedu korraldatakse kindla perioodilisusega, et vältida jäätmete roiskumist, ning jälgides kogumismahutite ja veokite tehnilist seisukorda ning vältida jäätmete mahavalgumist ja laialikandumist. Eestis tervikuna sihikindlat biolagunevate jäätmetele orienteeritud käitlemist ei toimu. Igas korraldatud jäätmeveo piirkonnas peaks prügi vedav firma vastutama ka biolagunevate jäätmete kokkuvedamise eest. Kolm Eesti ettevõtet AS Ragn-Sells, AS Veolia Keskkonnateenused ja OÜ Resk pakuvad kodanikele ning kohalikele omavalitsustele igati meeldivat teenust. Kui kellegil ei ole võimalik aiajäätmeid jäätmejaama viia, võib tellida just nendelt jäätmevedajatelt aia-ja haljastujäätmete äraveo. Teadma peab seda, et jäätmeid saab üle anda kuni 150 liitrise kotiga, mille kaal on kuni 20 kg. Kotid peavad olema paigutatud nähtavasse
Selleks kinnitatakse noodatiivad ja pingevaba kokkuveotrossi mõlemad otsad viiakse läbi jõuplokkide vintsile. Kokkuvedu võib toimuda nii ainult ühest otsast kui ka mõlemast. Viimane on eelistatum, sest nooda kokkuvedu on kiirem ja nooda tiivad on paremini koos. Tuleb arvestada, et sel ajal on noot alt avatud ja kalal on võimalus sukelduda noodast välja. Eriti, kuna kogu noot on liikuv. Kokkuveo kiirus väheneb kokkuvedamise lõpuks, kuid on ikkagi 15-20 m/s. Jälgida tuleb ka, et laev ei satuks ise noota. Selleks tuleb tihti töötada tagumise käiguga. 38 39 Seinnooda pardale võtmine See on kõige aeganõudvam etapp (40 %). Kaasajal kasutatakse jõuplokke või nooda väljavõtmise kompleksseadmeid Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et laev ei sõidaks ahtriga noota. Kui see juhtub, tuleb nooda võtmine
kelle nad vahistasid ja üle kuulasid ning kelle kohta nad koostasid süüdistuskokkuvõt- teid. Lisaks vastutavad 14. juunil 1941 toimunud küüditamise eest ja hilisema saartelt küüditamise eest ÜK(b)P Keskkomitee ja NSVLi Rahvakomissaride Nõukogu, NKVD ja NKGB, ENSV Siseasjade Rahvakomissariaat ja Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaat, Eestis paiknenud NKVD konvoivägede väeosad, kes tegelesid küüditatavate kinnivõtmi- se, kokkuvedamise ja konvoeerimisega; 4) ENSV prokurör Kaarel Paas, ENSV aseprokurör eriasjades Nikiforov ja eriosakonna pro- kurörid, kes sanktsioneerisid Eesti Vabariigi kodanike ja elanike arreteerimise ning koh- tu alla andmise poliitilistel põhjustel esitatud süüdistuste alusel; 5) Eestis paiknenud Punaarmee ja Balti laevastiku üksuste eriosakonnad, mille töötajad jä- litasid, arreteerisid ja kuulasid üle Eesti Vabariigi kodanikke ja elanikke poliitilistel põh-
annaabi.ee 
