Ja ookean on jahedam, järelikult seal on kõrgema rõhuga ala. Toob vihmad. Päike on siis seniidis järelikult päike soojendab väga intensiivselt. Briisid - tuuled, mis esinevad mererannikutel ja muudavad oma suunda kaks kord ööpäevas. Õhuringlus parasvöötmes Jugavoolu peal tekivad tsüklonid. Jugavool polaarfrondi kohal tropopausis liigub kiirusega 250-360 km/h ja soodustab õhukeeriste - tsüklonite ja antitsüklonite teket. Jugavool - on oluline kokkupuutepiir külma ja sooja õhu vahel. Tsüklon ehk madalrõhkkond - õhupööris, kus õhk liigub keskme suunas ja vastupäeva (keskel tõuseb õhk üles, kõige madalam õhurõhk - keskmes) Toob: pilvine taevas, vähe päikesepaistet, sademed, tuuline ja muutlik ilm, parasvöötmes talvised sulad, aastane väike temperatuuriamplituud. Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond - õhupööris, kus õhk liigub päripäeva ja keskmest eemale. (vahekohtades)
maailmameri – katkematu kihina 71% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa šelf - mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. rannaprotsessid - rannikul lainetuse ja vee liikumise tagajärjel toimuvad protsessid, mis hõlmavad setete kuhjumist, rännet ja kulutust. rand - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub rannik - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid rannajoon - maismaa ja vee kokkupuutepiir rannavall - rannajoonega paralleelselt ja sellest kõrgemal paiknev mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast vallid või seljakud. rannanõlv - randla veealune osa. maasäär - meres või suurjärve setete pikirände tagajärjel moodustunud valli-seljakulaadne pinnavorm madalas vees (poolsaare tipus, jõesuudmes jne.) fjordrannik – FJORD - pikk, kitsas järskude kõrgete kallastega sügav laht või väin, mis on
Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muld-ja taimkattest ning maakasutusest. RANNAJOON - maismaa ja vee kokkupuutepiir RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub RANNIK - maismaa ja veekogu kokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa, mis tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem
moodustada veekihte Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (maaala, kus rannajoon kõigub) Rannabarrid meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. Veetaseme muutudes võivad ka veepinnast kõrgemale ulatuda. Kujunemise eelduseks on suure hulga peeneteraliste setete esinemine rannanõlval Rannajoon maismaa ja mere kokkupuutepiir (seisuveekogudes) Rannamoodustised lainete kulutaval ja kuhjaval tegevusel moodustunud pinnavormid Rannanõlv maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas Rannavallid rannajoonega paralleelsed ja sellest kõrgemal paiknevad mõne meetri kõrgused ja kuni paarisaja meetri pikkused kruusast või liivast koosnevad vallid või seljakud. Kujunevad tormilainetuse kuhjaval tegevusel
puhkevad. Enamasti liiguvad tsüklonid üldises läänevooluus läänest itta, Põhja-Antlandilt Euraasia mandri kohale. Tsükloni eesosas valitsevad kagu-ja lõunatuuled, mis toovad sooja õhku. Tsüklonis valitsevad tuulesuunad ja ka õhutemperatuur (eriti talvel) oleneb meie jaoks sellest, kus osume tsükloni keskme suhtes. Selle järgi ka ilmaennustused. Atmosfääri frondid on erisuguste õhumasside kokkupuutepiir. Frondi nimi tuleb sellest, kumb õhumass peale tungib. Reeglina sisaldab tsüklon nii sooja kui ka külma fronti. ANTITSÜKLON ehk kõrgrõhkkond. Tuulte suund seespoolt väljapoole. Antitsüklon on tsüklonist suurem. Keskmes laskuv õhuvool. · Suvel tulevad antitsüklonid idast, kagust ja lõunast. Toovad kaasa pilvitu ja sooja ilma. · Talvel tulevad antitsüklonid põhjast, kirdest ja idast. Toovad kaasa külma, päikesepaistelise, tuuletu ilma.
35 33 31 ekvaator 29 27 RANNAJOON - maismaa ja veekogu kokkupuutepiir 80 70 60 50 40 30 20 10 0 10 20 30 40 50 60 70 80 RAND - maa-ala, mille piires rannajoon kõigub laiuskraad RANNIK - maismaa ja veekogukokkupuutala, mille piires lainetustegevuse tulemusena on kujunenud spetsiiflised pinnavormid PADUMERI -lauge ranniku osa,m is tõusu ajal jääb vee alla ja mõõna ajal kuivale Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb: a) Lainetuse tugevusest, tuulest b) Kivimite vastupidavusest lainetele
annaabi.ee 
